Tartu Üliõpilasteater esitas sama näidendit Põltsamaa lossi õuel 2001. aasta sügisel, 235 aastat hiljem samas kohas. Kälimeeste Lauw` ja Lilienfeldiga on seotud Põltsamaa majanduslik õitseng 18. sajandi 70.-90. aastatel. Esmalt asutas major von Lauw Põltsamaal vasekoja, tärklisevabriku ja nahaparkimiskojad ning Põltsamaa lossi metsas Rõika metsa alal Laashoone rohelise klaasi koja. Järgmiseks rajas major von Lauw peaaegu üheaegselt kolm vabrikut: portselanimanufaktuuri Põltsamaal, aknaklaasikoja Tõrnas (Tirna) ja Kamari-Põltsamaa peeglivabriku. Et tema senised väiksemad ettevõtmised olid õnnestunud, siis usaldas riigivalitsus teda piisavalt, et tagatise vastu laenu anda. 1782. aastal asutas ta Põltsamaa lossi piirkonnas portselanimanufaktuuri. Valgesiniseks maalitud kausid, taldrikud ja muud nõud, mis pärinesid Põltsamaa portselanimanufaktuurist, olid omal ajal väga hinnatud kaup
Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist. Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Lääne-Eestis tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid.1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan.1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika. · Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C · Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks.
altarimaale. Hupeli enda pastoraat asus Vana-Põltsamaa lossist ja sealsamas paiknevast kirikust poole kilomeetri kaugusel teiselpool Põltsamaa jõge. Põltsamaa kirikukihelkonnas asus toona seitse mõisat, Lilienfeld ja Lauw omasid mõlemad kahte ja olid ka teistest tunduvalt rikkamad. Lisaks elas Põltsamaal ka palju käsitöölisi, keda meelitasid sinna manufaktuurid. Nimelt rajas Lauw sinna vasekoja, tärklisevabriku, mitmeid nahaparkimistöökodasid, rohelise klaasi tootmise koja, portselanimanufaktuuri, aknaklaasikoja, millest hiljem sai peegelklaasikoda, ja Kammar-Oberpahleni klaasivabriku. Ka Hupel toetas esialgu oma kameralistlikest seisukohtadest lähtudes tööstuse ja vabrikute arendamist, millel ta arvas positiivse mõju olevat ka kohalikele talupoegadele, kuid alates 1770. aastatest, kui Põltsamaal ilmnesid tõsised majandusraskused, muutus ta palju skeptilisemaks. 1786. aastal, kui Lauw suri, algatati tema vara suhtes pankrotimenetlus ning
Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist (urnmatused).Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Narva kultuuri tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid. 1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan. 1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika. KUJUTAV KUNST Siia kuuluvad skulptuur, maal, graafika . Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv.
annaabi.ee 
