Indrek Hirv sündis 15. detsembril 1956. aastal Raplamaal Kohilas maalikunstnik Louis Paveli ja graafik Helgi Hirve pojana. Alg- ja keskhariduse sai ta Tartus ja lõpetas Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika alal. On töötanud õpetajana Tartu Kunstikoolis ja konsultandina Tartu Kunstimuuseumis. Samal ajal töötas ta ka Hollandis raadiojaama ,,Vaba Euroopa" korrespondendina. Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige. Graafik ja portselanimaalija Indrek Hirv tuli otsustavalt visuaalse kunsti maailmast luulesse paarkümmend aastat tagasi, kui ta 1987. aastal avaldas debüütkogu UNERAEV. Sellest ajast on tema luulekogud ilmunud regulaarselt aasta- paarise intervalliga: kahte kümnendisse mahub 14 luuleraamatut- sealhulgas nii valik- kui uudiskogud ja midagi nende vahepealset. Lisaks leiab neist autori omaluule kõrval palju luuletõlkeid. Valikkogusid on uudiskogudega võrreldes järjest enam ilmunud, sageli esinevad vanad tekstid
masseerib baleriin(esiisid); 4baleriini; Harjutusklass; Pariisi ,,Ooperi orkester"(ork, taustal baleriinid); Abrint(mees, naine, klaas laual); Kohvikulaulja(Must laulev naine); Pühapäevane jalutuskäik(mees, 2 last); Henri Degas ja vennatütar Lucie; Belelli perek(naine, mees seljaga, 2last); Dsokid; Ratsavõistlused(esiplaanis kaarik); Juukseid kammivad naised(3 pikajuukselist); Vannis(naine kausis); Kuivatav naine(põlviti rätikuga A.Renoir 1941-1919 sünd Limoges vaene*13a portselanimaalija*19 Pariisi*Päikesevalguse ja hetke tabamine*väga elurõõmsad ja helged pildid---Akt päikesepaistes(alasti naine, valgus läbi lehtede); Moulin de la Galette; Vihmavarjud; Lõuna paadiretkel; Peale suplust(alasti naine kuivatab); Monet piibuga; Lugev Monet(piip suus); Blond supleja; Härra Sysley abikaasaga(mees pintsaku N pun kleidis); Aline büst-skulp A. Rodin 1840-1917 pärit keskk jõukas*hea haridus*raske isel*eeskuj antiik ja Mich loomingust*tunnustatud*ei meeldinud
sajandi lõpul. Edo perioodi keraamika 17. sajandil avastati Arita lähedal suured portselanisavi maardlad. Sellega pangi alus Arita portselani tekkele, mis jäljendas oma sini-valge glasuurialuse maaliga Hiina ja Korea portselani. Arita lähedal asus Imari sadam, kust toimus Arita portselani eksport Euroopasse. Selle sadamaga seoses tekkis ka üldnimetus Imari keraamika. 17. sajandil sai alguse ka Kakiemono portselani tootmine, mis sai nime Sakaida Kakemono järgi, kes oli ametilt portselanimaalija. Kakiemono portselanile on iseloomulik lillede ja lindude domineerimine dekooris, mis oli kõrvuti rohke vaba pinnaga. Tänu euroopa kaupmeestele jõudis järjest rohkem Jaapani portselani Euroopasse, mis avaldas tohutut mõju Euroopa keraamika edasisele arengule. Jaapani keraamika 20. sajandil Pärast II maailmasõda muutus põhjalikult kogu Jaapani elukorraldus. Tekkis taas suur huvi Jaapani vanema kultuuri vastu ja hakati toetama vanade traditsioonide jätkajaid. Seda ka keraamikas
saj lõpust - J. Aken- Lübeckist pärit, Lünetiväljade maalid Tallinna raesaalis- 8 piibliainelist maali kohtumõistmise teemal. Nt. Saalomon kohut mõistmas, Kristus Pilaatuse ees. - E.W. Londicer- sotlane, kaunistanud maalidega Mustpeade vennaskonna hoonet- laemaal selle keskses saalis. Mustpeade vennaskonna jaoks ka saksa valitsejate portreesid nt. Friedrich Wilhelmi portree. Portreesid jõukamatest Tallina elanikest. - C.G. Welte- saksa päritolu portselanimaalija, teinud ka portreesid, maastikuvaateid. Manufaktuurid - Portselanimanufaktuur Põltsamaal, loodud von Lauw poolt, läks pankrotti. - Fajanssmanufaktuur Tallinnas- meenutab valget portselani, aga raske. - Klaasimanufaktuur Hiiumaal- varustas kogu Rootsit klaasnõudega, seal puhas ja kerge liiv, nõusid säilinud vähe, leitud tükke. Põltsamaa loss- rokokoo stiilis sisekujundus, tehtud 18.saj. keskpaigas. Kasutatud merekarbimotiive, skutiga tehtud kaunistused, pastell-toonid
annaabi.ee 
