See on tema kuulsaim ja suurim maal. Maal sai tehtud Amsterdami laskurite üksusele, kes vabatahtlikult kaitsesid linna võimukandjaid ning võtsid enda peale öise rahu valvamise. Vähemalt kaheksateistkümne mehe isik maalil on teada, tänu nimedele tagaplaanil võlvi kohal oleval kilbile, kuigi see kaunistus lisati pärast Rembrandti surma. Kuusteist tegelast maksid Rembrandtile kokku 1600 floroiini oma portree maalimise eest. Vastavalt igaühe poolt maksutud summa suurusele portreeris meister neid rohkem või vähem detailselt. Tõenäoliselt maalis Rembrandt ka iseenda, vaatamas seda kõike pealt. Rembrandt tahtis teha selle grupiportree mõnevõrra erinevalt traditsioonilisest elutute nägude kooslusest ning joonistas tegelased erinevates tegevustes. Selles töös on Rembrandt valguse targalt fokuseerinud kõige tähtsamatele tegelastele ning sel moel ruumi elustanud. ,,Öine vahtkond" Rembrandt
väärtalitlust niisama mitmes erinevas vormis kui on olemas perekondi. Vasari ülistas Michelangelo märgatavalt ääretuid leiutajavõimeid figuuridele asendite loomises. Raffael, kellele anti eelvaade Bramante poolt pärast seda, kui Michelangelo oli langetanud oma pintsli ja tormanud oma ägeduses Bolognasse, maalis vähemalt kaks figuuri Michelangelo prohveteid imiteerides, ühe Püha Agustinuse kirikus ja teise Vatikanis, kus ta portreeris Michelangelot ennast oma maalil Ateena kool. Raffael Koos Leonardo da Vinci ja Michelangeloga on Raffaeli nimi sünonüümne kõrgrenessansiga. Ta oli aga 18 aastat noorem kui Michelangelo ja peaaegu 30 aastat noorem kui Leonardo. Tema kohta ei saa väita, et ta oleks suuresti edendanud maalikunsti taset, nagu tegid tema kaks kuulsat kaasaegset maalijat. Pigem oli tema töö kõigi kõrgrenessansi saavutuste kulminatsioon.
N. Gussev (Tolstoi sekretär 1907 1909), T. A. Kuzminskaja (neiupõlvenimega Bers, Sofja Andrejevna Tolstaja noorem õde), I. M. Vinogradov (Moskva Butõrka vangla järelvaataja), A. P. Sergejenko (V. G. Tsertkovi, Tolstoi teoste väljaandja sekretär), I. E. Repin (maalikunstnik, kes viibis Jasnaja Poljanas), V. Veressajev (V. V. Smidovits, vene kirjanik-realist, kirjandusteadlane ja tõlkija), L. O. Pasternak (kunstnik, illustreeris L. Tolstoi teoseid ja portreeris L. Tolstoid ja ta perekonda) ja A. B. Goldenweiser (NSV liidu rahvakunstnik, pianist, pedagoog ja sage külaline Tolstoi majas, kirjutas raamatu ,,Tolstoi läheduses" oma kohtumistest Tolstoiga). Kõik arvamuste avaldajad on ühisel meelel, et Tolstoi oli omapärase iseloomu ja ellusuhtumisega sümpaatne mees, kes suhtus igasse inimesesse ühte moodi. Tolstoid ei huvitanud, mis seisusest on inimene või mis elukombed tal on, Tolstoi suhtles igaühega vabalt.
Raskused olid pannud ta mõtisklema elu igavikuliste probleemide ja inimloomuse vastuolulisuse üle. Eelistas modelle kel oli elus halvasti läinud kuid olid säilitanud eneseväärikuse ja andestamisvõime. Suurim maal ,,Öine vahtkond". Rokokoomaal: täitis seinakaunistuse ülesannet. Maalitud peamiselt lõuendile, koloriit oli hele, värvid puhtad, teemad kergemeelsed. Mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid. Peamine maalikunsti esindaja oli Francois Boucher, portreeris palju Louis XV armukest, kellele olid kleidi sitsid-satsid sama tähtsad kui inimene. 20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal suure revolutsiooni ajal reformikatsed absolutistliku monarhia raames uus kuningas louis XVI ilmutas valmidust mõnedeks reformideks ja määras ametisse rahandus pea kontrolöri turgot kellel oli võim kogu majanuduse üle ja kes tahtis kaotada tsunftid ja ja maksustada aadli ning kiriku. turgot pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja-ja leivakaubanduse
Viljeldi ka tahvlimaali. Rokokoostiilis maalide koloriit oli hele,värvid puhtad,teemad kergemeelsed,ei midagi tõsist ega murelikku. Levinud olid alasti Veenust kuutavad mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid, seda ka portselanikusntis. Maalijatel olid erialased oskused head,st tundi perspektiiviseadusi,inimse anatoomiat,värvide kokkusobivust jne. Rokokoomaali tüüpiline esindaja oli Francois Boucher (1703-1770), kes portreeris korduvalt Louis XV armukest markiis de Pompadouri. Rokokoomaaliga on teatud määral seotud 18.saj algul Antoine Watteau (1684-1721),kelle tööde temaatika-noored in imesed looduses lõbutsemas,musitseerimas, flirtimas,samuti pastoraalsed teemad- oli ajastule omane. W maalid tegi aga eriliseks kunstniku tõsine süvenemine inimsuhetesse,eriti armastuse probleemidesse,mis tõstis ta kõrgemale tavalisest rokokoomaalijast. Francois Boucher "Diana pärast suplust"
annaabi.ee 
