Kuidas porteerida eestlast? Reisides ringi küsitakse tihti meilt rahvust. Mis riigist me pärit oleme võib öelda päris palju. Hoolimata sellest, millised me oleme tehakse meie rahvuse põhjal palju ennetlikke järeldusi. Öeldaks, et eestlane on külm ja ükskõikne ning ma usun, et see on kohati ka õige. Nähes kraavis autot ei jää paljud inimesed seisma. Kuid tekib küsimus miks? Vastus on lihtne! Sest see ei huvita meid ja selline ongi eestlase suhtumine. Tüüpilisele eestlasele ei lähe korda teiste inimeste mured, mis on meie rahvuse juures suur-suur viga. Kui lähtuda ainult iseenda mina-maailmast ei saa miski muutuda ja õhkkond Eestis jääbki pigem negatiivseks. Kuid rääkides negatiivsusest, siis meie rahvusest inimeste klaas on pigem pool-tühi, kui pool- täis. Teisisõnu on eestlased üpris negatiivne rahvas. Suur osa elanikkonnast ei ole rahul oma kodumaaga. Küll on põhjusteks väiksed palgad, kõrged maksud, halb valitsus ja palju muudki. ...
Olles üks kuulsamaid Eesti kunstnikke, on Sittow inspireeriv oma laiaulatusliku tuntuse ja oskuste tasemega. Oskus maalida õliga puidu peale, mille mõõtmed olid nii väikesed nagu Michel Sittowl, on kindlasti väärt kiitusi ja tuntust. Sittow stiil ja kunstilised otsused värvi, meediumi ja lõuendi osas ehk ei mänginud nii suurt osa ta kuulsuses, ent kindlasti jätsid need endast jälje kunstnikele pärast teda. Minu arvates, on iga maali mõte portreerida emotsioone ja rääkida lugu, olgu see inimese enda otsustada või paika pandud, on igal kunsti vaatlejal olemas võimalus uurida mis on teose tegelik põhjus või kujutada ette mis on just temale sobiv ja ajakohane. The Virgin with Child and Apple Assumption of the Virgin Portrait of Diego de Guevara Kasutatud allikad http://opleht.ee/2018/04/oukonnakunstnik-michel-sittowi-kojutulek/
Madalmaade portretistid olid olnud juba XV sajandil eriti lugupeetud ja otsitud. 2 Nähtavasti oli ka Clouet kaasaegsete silmis nii silmapaistev portretist, et Francois I ta oma kammerteenriks ja esimeseks õuekunstnikuks nimetas ning andis loa ennast portreerida. Seda Clouet ka palju kordi tegi. Louvre'is asuv Francois I portree (u. 1520-1525) on prantsuse renessanssportree esinduslikem teos. Tähelepaneliku vaatluse tulemusena loodud ja täpselt maalitud elegantse stiiliterviku portree iga
” Roomas oli oluline pesemiskultuur, termid ehk tänapäeva mõistes spaad. Termid olid hiiglaslikud, paleelikud, kus olid sooja- ja külma vee ruumid, auru ja rooma saunad jne. Termid olid kohtumisasutused, kus majutati ka turukallide lette. Termidest kujunesid välja aatriumid. Aatrium oli ehitis, mis koosnes ühest kuni kahest siseõuest, mida ümbritsesid eluruumid. SKULPTUUR, MAALID, VAASIMAAL Skulptuuri tunnused on portreelikkus, naturalism. Roomlastele meeldis portreerida esivanematega, juurutati oma juuri. Roomlasi kujutati sellistena nagu nad olid ilma lilustamata. Midagi uut ei lisatud kreekast tulevale skulptuurile, vaid oli naturalistlik stiil. Näit. võimsad naistelokid, soengud jne. Ratsafiguur Marcus Aurelius, kuidas see oli võimalik, et hobune nii oli tehtud: seotud füüsikaga, gravitasioon. Maalide osas domineeris portree ja veelkord portree. Seinamaalides oli peretemaatika, värvigamma, naturalistlik käsitlus, illusoorsed vaated, aiakunst.
Millet` ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades. Ta otsis professionaalset tuge Brüsseli kunstiakadeemiast ning hiljem isiklikus ateljees oma nõolt, Haagi koolkonna väljapaistvalt esindajalt Anton Mauve`ilt. 1885.aasta sügisel astus van Gogh Antwerpeni kunstiakadeemiasse. Kursused olid väga kasulikud tänu juhendamisele ja elava modelli järgi maalimisele. Kopeerimiskogemusest hoolimata oli tema vormikeel algusest saadik ülimalt isikupärane. Samal ajal oli van Goghile omane portreerida lihtsaid asju, mida ta leidis kodukandi askeetlikust maastikust, vaeste igapäevaelust ja lihtsaimatest esemetest. Tema värvipaletil domineerisid tumepruunid toonid, piltidele olid iseloomulikud paksud ja rasked sügavmustad viirutused. Struktuur ja kontuur Struktuur-osade tervikuks liitmine- on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemaid struktuuriosad pintslitõmbed, millest alles üheskoos moodustub pilt
insener". Tema tööülesannete ring oli lai: portreede maalimine, dekoratsioonide ja kostüümide kavandamine õukonna pidustuste ja etenduste jaoks, linna kaunistamine skulptuuridega, nõuannete jagamine sõjaliste ehitiste ja linna kindlustiste rajamisel ning masinaehituses. Oma eluajal viis ta lõpule kõigest ligikaudu 25 maali ning ainult umbes 10 neist on säilinud. 1483-85. aastal maalis ta Madonna kaljukoopas esimese varjundi. Õukonnakunstnikuna oli Leonardo ülesandeks portreerida inimesi Ludovico Sforza õukonnas Milanos. Enamik tema portreesid kujutavad naisi, kes on jõukate ja kuulsate aadlite abikaasad. Nad näivad noored, ilusad ja muretud. Ositi on need portreed ehk ilustatud, kuid samas on Leonardol õnnestunud tabada erinevate modellide iseloomu. Leonardo maale tõstab esile tema võime kujutada kõike nii, et see näib ruumilise, kolmemõõtmelisena. Seda suutis ta tänu täpsele varjude uurimisele ning hoolikale värvikasutusele
annaabi.ee 
