Giocondo naist Lisa del Giocondot. Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juureldud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Kuid on ka teisi teooriaid Mona Lisa kohta. Mõned usuvad, et Mona Lisa maalis Leonardo da Vinci enda järgi, enda portreena, ainult muutis end pildil naiseks. Samuti on neid, kes usuvad, et Leonardo on maalinud oma ema Mona Lisaks. Väline analüüs: Avangardismis ja popkunstis on "Mona Lisa" muutunud ikooniks, mida oma teostes on kasutanud Marcel Duchamp, Salvador Dalí,Fernand Léger, Andy Warhol ja paljud teised kunstnikud. Mitmed dadaistid ja sürrealistid on teinud sellest maalist jäljendeid ja karikatuure. 1954. aastal maalis Salvador Dali, kuulus oma sürreaalsete tööde poolest, end Mona Lisana.
Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija. Kõigil aladel saavutused väljapaistvad, suuremas osas oma ajast ees. Käsitas loodust kui hingestatud tervikut, samuti käsitles esimesena sfumaatot. Ehitas pildikompositsiooni püramidaalselt. Maarja kuulutus Madonna Benois Kuulus teos "Püha õhtusöömaaeg" (1495-1498) asub Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis. Iga nägu pildil maalitud psühholoogilise portreena. Terviklik kompositsioon. Perspektiiv, valguse-varju kasutamine. Ginevra Madonna Litta Mona Lisa Da Vinci kuulsaim anatoomiline joonis, seda loetakse üldse üheks kuulsaimaks. MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) - Teine kõrgrenessansi geniaalne kunstnik, suurim skulptor, arhitekt, maalikunstnik, luuletaja. Ise pidas ennast ennekõike skulptoriks.Kunstnikuks kujunemisel oli väga tähtis roll tutvumine Medicite antiikskulptuuride koguga ja Masaccio freskode stuudium Barnacci kabelis.
Breda kindluse võtit üle andva hollandlase alandlikkust rõhutab kummardus, kuid alistamatuteks ei saa hispaanlasi pidada juba seetõttu, et nad on lasknud viltu vajuda oma võiduka ruudulise lipu. Vastandlikud on ka maali kaks pealkirja: hollandlasi alandav "Breda kindluse alistamine" ja hispaanlasi ülendav "Las Lanzas" ehk "Piigid". Velazquez lepitab oma maalil vaenulikke vägesid võrdväärsete gruppide portreena. 11 Rembrandt Harmenszoon van Rijn Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnike ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena
Van Gogh maalis selle töö koos teise pildiga ,,Gaugini tool" ajal, mil kunstnikud elasid Arles'is van Goghile nii meeldinud Kollases Majas. Hiljem kirjeldas ta 1888. aasta suve kui kõrget kollast nooti just siis maalis ta oma kuulsa rõõmsameelse ,,Päevalillede" sarja. Täiendvärvid Van Gogh oli kollase tooli rõhutamiseks kasutanud sinist, mis toonitab kollase sära ja tõstab selle lõuendil esile. Kollane tool Igapäevast objekti võib vaadelda kunstniku portreena otsustaval eluhetkel. Meeleolu on optimistlik van Gogh oli veendunud, et kõige julgemadki ambitsioonid on täitumas. Van gogh uskus, et ilmalikud esemed saab värvi abil muuta mingi üldise tõe sümboliks. Kollaselt särav see on päikese värv puutool kujutab kunstniku sellel eluperioodil vallanud lootust ja optimismi. Võrsuvad sibulad uut elu sümboliseerima on van Gogh maalinud idanevad sibulad. Need kujutavad uut elu, mida ta lootis alustada koos Gauguiniga.
Hollandi väejuht kummardud väljendab alandlikkust, samas kui paremal pool servas on näha hispaanlaste lippu, mis on lastud longu vajuda, mida ei tohiks teha ükski võidukas riik. Huvitav on ära märkida ka fakt, et maalil on kaks vastandlikku pealkirja: hollandlasi alandav "Breda kindluse alistamine" ja hispaanlasi ülendav "Las Lanzas" ehk "Piigid". Velazquez lepitab oma maalil vaenulikke vägesid võrdväärsete gruppide portreena. V. Vaga ütleb: „ See on üks väheseid ajaloolisi pilte, kus sõjasündmust on kujutatud loomulikult, ilma paatose ja žestideta.” 4. KLASSISTSIM 18. sajandi viimasel kolmandikul antiikaja vaimustuse mõjul tekkinud kunstistiil. Antiigist tuli üle võtta selle olemus, mitte teda kopeerida. Maalide temaatikas valitses kindel hierarhia: hinnatumad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid, siis ajalooteemalised ja portreed. Maalid olid sageli suureformaadilised
annaabi.ee 
