· Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim · Suure-Jaani Vabadussõja monument (kujutab surevat muinasvanem Lembitut) Sai akadeemiku tiitli PORTREEMEDALJONID Lõputöö valik oli vabameelne- realistli kujutuslaad- dünaamiline/ maaliline käsitluslaad- liikuvus- emotsionaalsus MERETEEMALISED MARMOR KUJUD- kõige ilusamad tööd tema poolt- kujutas naisi merelaintetena.ntks: ,, Laeva viimanr ahe", ,, Laine ainuke suudlus"
pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863. aasta suvel ta asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta. Sügisel andis ta sissastumisavalduse Berliini Kunstide Akadeemiasse. Seal pidi ta pingutama kõvasti kuna oli teistest vanem ja raha tal appis samuti. Ta õppis veel Käsitööliste Seltsi kursustel. Seal modelleeris ta ka oma esimesed skulptuurid - portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale. Edasi läks ta Peterburi. Weizenberg õppis Peterburi Kunstide Akadeemias aatail 1865-1867. Õpetajaks oli talle Põhja-Tartumaalt Reastverest pärit kujur Alexander von Bock (1829-1895). Esimeseks tööks, mis rahuldas A. von Bocki ja Kölerit, oli väike piibliaineline figuur "Saamuel". Järgmiseks valmis poisikese figuur. Peterburis raius ta ka oma esimese marmorskulptuuri
kahlimanufaktuuri tooted. Relieefse ornamendiga ahjud on oma üldvormilt üksteisele üsna sarnased: liigendatud profileeritud vahekarniisidest, keskel niss, külgedel eenduvad voluudid, peal pagoodjas katus. Erinevusi on aga detailide osas. Nii on mõlema saali ahju dekooris kasutatud põhiliselt rokokoolikku köitraagu ja teokarpe ning nissi ehtivas naisfiguuris tunneme ära müütilise Leda. Ka teiste ahjude dekooris on valdavaks roosiõied, rippvanikud, portreemedaljonid. Maalitud koobaltdekoori omab ühes kõrvalruumis paiknev ahi igat kahlit kaunistab tuulteroos. Viimane ahi on ka oma üldvormilt teistest mõneti lihtsam siledad kahlid, sõlmelised nurgasambad, kolmnurkne frontoon. Nagu eelmisedki ahjud, seisab ka see jalgadel ainult et nendeks pole "lõvikäpad" nagu teistel, vaid neli vormikat balustrit. Lisaks kahele põhikorrusele omab mõisamaja ka pööningukorruse hoone kummaski otsas on välja ehitatud nn kavaleridetoad.
Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863. aasta suvel ta asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta. Sügisel andis ta sissastumisavalduse Berliini Kunstide Akadeemiasse. Seal pidi ta pingutama kõvasti kuna oli teistest vanem ja raha tal appis samuti. Ta õppis veel Käsitööliste Seltsi kursustel. Seal modelleeris ta ka oma esimesed skulptuurid - portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale. Edasi läks ta Peterburi. Weizenberg õppis Peterburi Kunstide Akadeemias aatail 1865-1867. Õpetajaks oli talle Põhja-Tartumaalt Reastverest pärit kujur Alexander von Bock (1829-1895). Esimeseks tööks, mis rahuldas A. von Bocki ja Kölerit, oli väike piibliaineline figuur "Saamuel". Järgmiseks valmis poisikese figuur. Peterburis raius ta ka oma esimese marmorskulptuuri
annaabi.ee 
