karakterportreesid. Samuti on viljelenud ka maastikumaale, natüürmorte ning monotüüpiat. Ta sai tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega. Ta maalis ka maastikke ja natüürmorte pallaslastele iseloomulikus heledale-tumedale baseeruvas käsitluslaadis. Tema kuulsaimaks teoseks on "Aias", millel ta kujutab oma abikaasat. Tavaliselt paigutas ta oma portreedes figuuri tumedale taustale, püüdes iseloomustada modelli näoilme kaudu. Gustav Raua varasema portreeloomingu tüüpilisteks näideteks on 1934. aastal mnaalitud tarbekunstnik K. Siim-Juse portree ja 1935. aastal maalitud kirjandusteadlase Lille Tohveri portree. Gustav Raud annab oma varasemais hoogsates linna- ja maastikuvaadetes kompositsioonidele atraktiivse ülevalt alla suunatud raskusi ja põnevate värvipuäntidega kohati ekspressiivse alatooni. Samal aastal maalitud "Natüürmordis aedviljadega" (1935) väljenduvad nii "Pallase"
tähelepanuväärsemad kunstnikud. Nalustasid õpinguid Dresdenis ja jätkasid Bonni Filosoofiaülikoolis, ühes klassis koos Ludwig van Beethoveniga. Alates 1790. aastast õppis ta maalikunsti Frankfurti ja Würzburgi piirkonnas. 1791. aastal sai ta koos vennaga õppestipendiumi Rooma. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli, tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud Helene Marie von Kügelgeniga. Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saratovi kubermangus, kust aga 1816. aastal naasis Eestisse. 1818. aastal käis ta Soomes, kus valmis 55 tusi-seepia joonistust. Hiljem tegi ta
tähelepanuväärsemad kunstnikud. Nalustasid õpinguid Dresdenis ja jätkasid Bonni Filosoofiaülikoolis, ühes klassis koos Ludwig van Beethoveniga. Alates 1790. aastast õppis ta maalikunsti Frankfurti ja Würzburgi piirkonnas. 1791. aastal sai ta koos vennaga õppestipendiumi Rooma. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli, tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud Helene Marie von Kügelgeniga. Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saratovi kubermangus, kust aga 1816. aastal naasis Eestisse. 1818. aastal käis ta Soomes, kus valmis 55 tusi-seepia joonistust. Hiljem tegi ta
Beethoveniga. Alates 1790. aastast õppis ta maalikunsti Frankfurti ja Würzburgi piirkonnas, Christian Georg Schütz vanema juures. 1791. aastal sai ta koos vennaga õppestipendiumi Rooma, ertshertsog Maximilian Franzilt. 1796. aastal reisis von Kügelgen koos Andreas Rombergiga Viini, sealt edasi Berliini ja 1798. aastal venna juurde Riiga. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli (1745-1816), tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud (1800. aastal) Otto Reinhold Zöge von Manteuffeli tütre Helene (Lilla) Marie von Kügelgeniga (17731842). Mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas Kose kihelkonnas
monumentaalne kompositsioon. 16. oktoobril 1793 joonistas J. L. David Marie-Antoinette’i, kui teda vedav kaarik oli giljotiini juurde teel. 1794. aastal, mil jakobiinide revolutsioonilis-demokraatlik diktatuur kukutati ja revolutsioon lõppes, saadeti ka David mõnda aega Luxembourgi lossi vahi alla. Siis maalis ta oma ainsa maastikumaali, „Vaade Luxembourg’i aeda“.24 Pärast vabanemist määrati David elama Tournan-en-Brie lähedale. Seal jätkas David portreeloomingut ja maalis oma portreeloomingu tipuks peetavad „Pierre ja Madame Sériziati portreed“. Pariisis maalitud „Madame Recamier“ (1800) sai klassitsistlikus portreemaalise teoseks, mille kompositsiooni ja asetust hiljem väga paljud teised kunstnikud matkisid. 1799. aastal valmis kuulus „Sabiinitarid“, milles kujutab võitluste lõpuhetke.25 1.5. NAPOLEONI AEG XVIII sajandi lõpuaastail tõusis Napoleon Bonaparte’i kuulsus ja teiste portreerijate hulgas valmis 1797
annaabi.ee 
