B= r1+p1*r2+p2*r3+p3 = 0,1*0,2+0,15*0,6+0,2*0,2 = 15% Investeerimisportfelli risk ja tasuvus Iga investeeringuga loodetakse teenida võimalikult suurt kasumit. Alati tuleb otsustamisel arvestada kaasnevate riskidega. Tavaline on see, et suurema riskiga kaasneb suurem võimalik tulu. Samas püütakse investeerimisel riske hajutada ehk diversifitseerida. Investeering jaotatakse erinevate investeerimisobjektide vahel, ehk moodustadakse investeerimis portfell. Mida mitmekesisemad on portfeli varad seda paremini on nad riski eest kaitstud, sest erinevate objektide väärtus ei muutu üldjuhul ühetaoliselt. Kui investeeringu objektid on hajutatud veel erinevate majandusharude vahel hajutab see riski omakorda. Investeerimisportfelli teooria käsitleb efektiivseima portfeli moodustamist, mis tähendab antud riski taseme juures maksimaalset kasumit andva või antud tasuvusastme juures minimaalselt riski omava portfeli moodustamine
B= r1+p1*r2+p2*r3+p3 = 0,1*0,2+0,15*0,6+0,2*0,2 = 15% Investeerimisportfelli risk ja tasuvus Iga investeeringuga loodetakse teenida võimalikult suurt kasumit. Alati tuleb otsustamisel arvestada kaasnevate riskidega. Tavaline on see, et suurema riskiga kaasneb suurem võimalik tulu. Samas püütakse investeerimisel riske hajutada ehk diversifitseerida. Investeering jaotatakse erinevate investeerimisobjektide vahel, ehk moodustadakse investeerimis portfell. Mida mitmekesisemad on portfeli varad seda paremini on nad riski eest kaitstud, sest erinevate objektide väärtus ei muutu üldjuhul ühetaoliselt. Kui investeeringu objektid on hajutatud veel erinevate majandusharude vahel hajutab see riski omakorda. Investeerimisportfelli teooria käsitleb efektiivseima portfeli moodustamist, mis tähendab antud riski taseme juures maksimaalset kasumit andva või antud tasuvusastme juures minimaalselt riski omava portfeli moodustamine
jaotamisel ning luua parimad võimalikud meeskonnad projektisiseselt. Samuti on loominguline 8 lähenemine abiks iga struktuuri nõuete välja selgitamisel ja selles kuidas need struktuurid tööle hakkavad. 1.5 Loomingulisuse mõju elemendile “suhtlemine” Suhtlemine tähendab projekti kontekstis effektiivset informatsiooni vahetust ja osapoolte teineteisemõistmist. Effektiivne suhtlemine on projekti, programmi ja portfeli edu aluseks; õige informatsioon peab jõudma asjaosalisteni õigel kujul ja õigeaegselt. Kommunikatsioon peab toimuma selgelt ja see peab olema kasulik. Projektisisene suhtlemine võib olla väga erinev: näost näkku, tekstiline või graafikuid kasutades, staatiline või dünaamiline, formaalne või mitteformaalne, vabatahtlik või esilekutsutud ja võib olla erinevatel kandjatel, nagu paber, meedia või elektrooniline. Projektisisene suhtlemine võib
MAKSEBILANSS Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetsete riigi poolt teatud perioodi jooksul kogu maailmaga sooritatud majandustehingud. Maksebilansi põhiosad on: · Jooksev konto - kaubandusbilanss =kaupade eksport-import - teenustebilanss - tulud (dividendid, intressid, mis tulevad üle riigipiiri)reservkonto - ülekanded (toetused) · Kapitali- ja finantskonto - investeeringud (portfeli- investeeringud väärtpaberitega; otse-kõik muud) - laenud - hoiused (deposiidid) - väärtpaberitehingud Deebetis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja. Import ja välismaiste väärtpaberite ost on riigi maksebilansis deebetina. Kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena rahavood liiguvad riiki sisse. VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht valuutat teise valuuta eest. Vahetuskurss on ühe
polütehnikas, kaubandusäri haridus. Rahaministrina pidi ülesehitama Eesti rahandust nullist. Sakslased olid enne lahkumist sularaha varud Eestist väljavedanud Leetu. Füüsiliselt rahatähti polnud olemas. Saadi paarkümmend tuhat idamarka, toitlustusministeerium sai paar tuhat idamarka. Pöörduti kaaskodanikke poole, et nad annetaksid raha- Koguti 500 000 idamarka (Annetajad: Eduard Schalbe, Simsuart). Kõik saadud raha maksus Juhan Kukke portfeli. Otsustati korraldada riiklik siselaen, arvati, et rahva käes on piisavalt palju paberraha. Ostes 100 markalise obligatsiooni, maksid 95 marka ning saadi tagasi 100 marka hiljem. Kuid rahvas eelistas säilitada raha enda kodus. 1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100 pennist ning väärtus oli sama kui Soomes. Tegelikult esimene Eesti markade partii valmis hiljem (Trükiti Tallinnas 1 mark, Soomes 3-4 margaseid), üleminek toimus 1919. aastal kevadel
annaabi.ee 
