a. alates üha enam huvituma geograafiast ja kartograafiast. 1570. a. andis ta välja maailma esimese atlase ,,Theatrum Orbis Terrarum" (kirjastajaks Gilles Coppens de Diest Antverpenist; graveerijaks Fr. Hogenburg) selle sõna tänapäevases tähenduses, s.o. kaardid (53 lehte), mis olid atlaseks ühendatud olid ühesuguse formaadi ja stiiliga, süsteemselt valitud ning atlas sisaldas ka kaartide autorite loetelu. 1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse Liivimaa kaardiga). Orteliuse atlas oli kaasajal väga populaarne ning teda anti ajavahemikul 1570-1624. a. erinevate kirjastajate poolt välja vähemalt 42 korda erinevais Euroopa keeltes. Käesolev kaart kuulub ühte atlase prantsusekeelsesse väljaandesse, mis ilmusid aastatel 1574, 1578, 1581, 1585, 1587 ja 1598. a. 1577-1724. a. anti välja ka Orteliuse atlasel baseeruvaid taskuväljaandeid, mille pealkirjad algasid selliste sõnadega nagu Spieghel, Le Miroir, Epitome, Enchiridion, jne
viis aastatel 1816-19 läbi Liivimaa triangulatsioon (geograafilise kolmikpunkti abil määratud kaart). 1821-1827 meridiaankaar- meridiaanivõrgu abil määratud kaar. Läbib kaarena maakera, selle kaare abil võimalik veel täpsemalt suuremaid alasid kirjeldada kaardil. Eesti kohta esimene kujutis araablase Al Idrise kaardil 1154. a. Kaartidel ja plaanidel oli palju vigu nagu ka kroonikatel. Kaardid, kus kujutatud ka Eestit- 1529 Vana-Liivimaa kaart, 1573- Johann Portantiuse kaart, esimene säilinud Liivimaa kaart, olemas rahv.raamatukogus, digiteeritud, peal kõik Eesti linnad. 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba l tuntav paan)1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud. 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv)- Eesti plaan, kus peal külad, veskid. Pildirikas. Rootsiaegsed kaardid olid täpsemad, kui sajand hiljem tehtud, Nõukogude ajal salastatud. Katastrikaardid- esimesed Soome ja Saksamaa kohta. 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni 1561
2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj. 1573 Portantiuse kaart e. Vana Liivi kaart 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid)
2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj. 1573 Portantiuse kaart e. Vana Liivi kaart 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid)
1529 esimene teadaolev Liivimaa kaart. Alexander Sculteti 1539 Olaus Magnuse Põhjamaade kaart 1554 ilmus Duisburgis flaami kartograafi Gerhard Mercatori Euroopa kaart, mille aluseks oli Baltimaade osas Olaus Magnuse kaart. Mercator võttis kasutusele uue projektsiooni, mis kannab tema nime. Atlas 1595 1555 Kaspar Hennenbergeri esimene Liivimaa trükikaart 1582 Renneri kroonika sisaldab 4 kaarti Lm eri osade kohta 1589 - Strubuczi Leedu, Liivimaa ja Venemaa kaart 1573 Johannes Portantiuse Liivimaa kaart, kõige suurem saavutus, teadaolevalt vanim säilinud. Ilmus Antverpenis Abraham Orteliuse atlases "Theatrum Orbis terrarum Anders Bure (Bureus) Gustav II Adolfi ajal - Rootsi riigi kaart kuuel lehel, 1680. aastail viidi läbi mõisate reduktsioon, sellega seoses suured maamõõdutööd. Instrumentaalmõõdistamine. Mõisakaardid mõõtkavas 1:10400, on ka kihelkondade ja teede kaarte ning mõned maakondade ja kubermangude kaardid, kokku üle 3300, sh 2900 Lm ja 400 Em kohta.
annaabi.ee 
