der Waalsi jõu ja elektrostaatiliste jõudude abil (S.sanguis, S.mutans, S. Mitis, Actinomyces, A.viscosus, Neisseria, Haemophilus); ekstratselulaarsete polümeeride produktsioon teiste mikroobide kinnitumiseks · Sekundaarne kolonisatsioon (24-168 tundi)- kinnitunud bakterite paljunemine ning uute bakterite kinnitumine olemasolevate bakteritele ja paljunemine (Prevotella intermedia, loescheii, Capnocytophaga spp, Fusobacterium nucleatum, Porphyromonas gingivalis). · Väljakujunenud hambakatt Keskkond: substraatide ja O2 vähenemine, CO2 suurenemine, metaboliitide kuhjumine Supragingivaalne katt: G- anaeroobid Epiteel ja vaba osa: G- pulgad ja spiroheedid Subgingivaalne katt: G+ anaeroobid (vaata mikrobioloogia loengut) Hambakatu orgaanilised komponendid Valgud, polüsahhariidid ja lipiidid Rakkude elemendid (bakterirakud, epiteelirakud, leukotsüüdid, makrofaagid)
antibiootikumid kipuvad pigem inhibeerima kui tapma. Bakteritsiidsuseks vaja aminoglükosiidi+penitsilliini. Bifidobacterium. Leidub tavaliselt orofaarünksis, jämesooles, tupes. Väga madala virulentsuspotentsiaaliga, on materjalis tavaliselt kontaminandid. Põhjus siis, kui isoleeritakse korduvalt, teisi patogeene pole. Bakterid mõmm :) 05/06 Bacteroides fragilis, Prevotella, Porphyromonas ja Fusobacterium Üldist. Tähtsamad G- anaeroobsed bakterid, kes koloniseerivad ülemisi hingamisteid, GI, kusesugutrakti on pulgad perekondadest Bacteroides, Fusobacterium, Porphyromonas, Prevotella, kokid perekonnast Veillonella. Anaeroobid on peamised bakterid kõigis neis kohtades, neid on 10-1000 korda rohkem kui aeroobe. Liike on ka palju. Vaatamata sellele on infektsioone põhjustavad ainult vähesed liigid, nende patogeenide seas on prototüüpne endogeenne anaeroob
NT: Staphylococcus (S. epidermidis, S. aureus), Micrococcus luteus, perekonnad Corynebacterium, Brevibacterium, Propionibacterium. G- baktereid elab nahal peamiselt niiskemates kohtades, nt varvaste vahel ja põlveõnaldes. Kui eemaldada G+ bakterid, kasvab G- bakterite hulk suuresti. Suuõõnes elab toitainete külluse tõttu väga palju mikroobe ja mikrofloora on mitmekesine. Suuõõnes on umb. 22 domineerivat perekonda. NT: Streptokokid, Actinomyces, Fusobacterium, Porphyromonas, Treponema denticula jne. Makku satub palju baktereid toiduga ja suuõõnest, aga mao happelisuse tõttu hävib neist enamus. Maos saavad mikroobid elada ainult ajutiselt, välja arvatud mao alahappelisuse korral. Kaksteistsõrmikus on samuti vähe mikroobe. Seat võib leida streptokokke, laktobatsille ja bacteroidest, aga arvatakse et need on seal ,,läbisõidul". Peensoole alaosas ja jämesooles aga on palju mikroobe. Enamus jämesoole mikroobidest on anaeroobid, kokku
§ Sünnihetkel on suu steriilne, koloniseerub kiiresti väliskeskkonnast ja emalt. Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik bakteriaalsete metaboliitide kontsentratsioon hamba pinnal. § Domineerivad Streptococcus sanguis ja S. mutans. § Katu teke algab streptokokkide kleepumisega sülje glükoproteiinidele
Antigeeni detekteerimisel kasutatakse immuunmeetodit kõikidele C. difficile tüvedele ühise antigeeni glutamaadi hüdrogenaasi (GDH) vastaste antikehadega. Test ei erista toksilisi ja mittetoksilisi C. difficile tüvesid. Toksiini määramiseks on kasutusel immuunmeetod (kommertsiaalne kitt) monoklonaalsete toksiin A ja B vastaste antikehadega. 35 Mittespetsiifiline anaeroobne infektsioon HAIGUSTEKITAJAD. Bacteroides spp., Porphyromonas spp., Fusobacterium spp., Prevotella spp., Peptococcus spp., Peptostreptococcus spp. jne. UURITAV MATERJAL. Sõltuvalt haigusprotsessi lokalisatsioonist kas mäda, haavaeritis, pleura- ja peritoneumipunktaat, veri vm. DIAGNOSTIKA. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine on orienteeruva tähendusega. Anaeroobsele infektsioonile viitab sageli erineva morfoloogiaga mikroobide esinemine algmaterjalis, kuna enamiku anaeroobsete infektsioonide korral on tegemist segainfektsiooniga.
hamba emailikihi lagunemist ning kaariese teket. Parodontiidi puhul on keskkonna tingimuste osakaal põletiku tekkimises vähem selgem. Kui hamba ja igeme vahel olevat biofilmi e. hambakattu pidevalt ei eemaldata harjamise ja hambaniidiga, siis lõpuks võib ta tekitada organismis põletikulise vastuse, mille käigus suureneb seerumisarnase eritise (gingival cervicular fluid) hulk. Kuid see valgurikas vedelik võib olla toitaineks teatud bakteritele (nt Porphyromonas gingivalis, Bacteroides forsythus, Treponema jne.), kes muidu on hambakatus väheesindatud. Nende patogeenide paljunemisel hakkavad biofilmis domineerima gram-negatiivsed anaeroobid, mis toodavad hamba tugikudesid kahjustavaid proteolüütilisi ensüüme ning kutsuvad 127 peremeesorganismil esile erinevate põletikumediaatorite (tsütokiinid, prostaglandiinid) üleprodutseerimise, mis samuti aitavad kaasa hamba
annaabi.ee 
