Kaitsevahendeid on nii meestele kui ka naistele. Kõige levinum on kondoom. Seksuaalfantaasiad on mõtted, mis võivad aga ei pruugi meid erutada. On normaalne, et inimestel esineb selliseid mõtteid isegi enne, kui nad on seksuaalvahekorras olnud, mitu korda päevas. Sinu mõistus on su erutuvuse üks peamisi tegureid, seega on seksuaalfantaasiad igati tervislikud. Elav fantaasia võib tulla kasuks nii seksuaalvahekorras kui ka üksinda olles. Aegade algusest on tehtud pornofilme ja tänapäeval puutub seksuaalsusega kokku igapäevaselt. Mis vahe on pornol ja päriselu seksil? Pornos ei kasutata kondoome, naine on seksikas ja sale ning orgasm tuleb mõlemal isikul samal ajal. Päris elus asjad päris nii ei käi. See ongi üks peamisi põhjuseid miks pornot tihti halvustatakse. 4 Kokkuvõte Kõik jõuab elus ära proovida, küsimus on kes ja kus. Inimestel võivad
teavad fakte looduse kohta. Meie arvates, on kõige kasulikum see, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima. Seega, pidas Käis oma töös ekraanimeedia positiivseks aspektideks laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi ning õhutust loovtegevustele. Meedia negatiivsetest mõjudest rääkides on vaja märkida, et meedia toob lastele ka kätte ebaeakohased teemad. Seejuures ei mainitud üksnes vägivaldseid märuli- ja õudusfilme, vaid pornofilme, mis võivad olla olnud lastele kättesadavad. Tõenäoliselt multifilmidest või filmidest nähtu tulemusena kasutavad lapsed oma mängudes vägivaldseid stseene, eelkõige tulistamist ja rüselemist. Meedia ohuna toodi välja ka tõdemus, et televiisorit vaadates või arvutiga mängides on lapse vaim võrdlemisi passiivne ning see võib pärssida loovust ja loovmängu. Tartu ülikooli teadur Piret Luik kirjutab oma töös „Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas“,
tahaks sarnaneda Digimoniga. (Veidenbaum, 2003.) 6 7-aastased eelistavad lastesaadetele täiskasvanute sarju ja sealjuures on oluline nähtut neile selgitada. Lasteaiaõpetajad on kimpus sellega, et poisid ja tüdrukud kipuvad kõike televiisorist nähtud seksuaalseid tegevusi jäljendama. Tallinna ülikooli õppejõud Kristi Vinter (2010) meenutas, kuidas lasteaiaõpetajatega vesteldes selgus, et lapsed vaatavad pornofilme ja mängivad seal nähtud stseene ise läbi. ,,Tüdrukutel tõmmatakse seelikuid alla, vaadatakse seal koos kuidagi nokusid. Mängumajas oli suvel juhtum, et lapsed olid kodus rääkinud, et üks poiss näitas nokut ja ütles, kuhu see panna tuleb," jutustas üks pedagoogidest. See on aga teise sõnul lausa leebe näide. ,,Meil oli päris suur probleem eelmisel aastal, et poisid võtsid üksteisel suhu." Intervjuud olid ajendiks Tallinna ülikoolis õppinud Triin Rassi magistritööle
Är- tööta. Telerist tulevate õudusstseenide puhul saab laps ainult tarbimine. kas kõrvale vaadata või teleri välja lülitada. Seda saaks ta aga gitage lapsi lugema ning lugege iga päev väiksematele lastele teha alles siis, kui filmis ettetulev õudusstseen on peale haka- lasteraamatuid ette. nud ja esmamulje on juba saadud. Vägivalla-, action-, õudus-ja pornofilme ei tohi lapsed vaada- Televiisoril on ka märkimisväärne osa reklaami vahenda- ta. Kui te aga ise lapsevanemana armastate vaadata just selli- misel. Reklaamide vaatamine ärgitab suuresti meie laste tar- seid filme, siis peaksite tõsiselt järele mõtlema, miks see nii on. bimishimu. Lapsed märkavad, et asjade ostmine (maiustused, Laste huvides oleks kasulikum otsida professionaalset abi
annaabi.ee 
