külalislahkuse asemel võttis küklooplane kaks ODi meest ja istus nad surnuks. Nad põgenesid nurka kus nad veetsid terve öö. Vahepeal oli ta veel ära söönud 2 ODi meest. OD ulatas küklooplasele veininõu söögipeale ning jootis küklooplase purju. OD ja mehed üritasid põgeneda torgates põleva toika küklooplase ainsasse silma. Küklooplane karjus ja kutsus sellega kohale teised küklooplased ning kui ta ütles, et eikeegi tahab teda ära tappa, siis teised arvasid et ta on lihtsalt porjus ja nad läksid ära. Kuna koopas olid lambad siis mehed klammerdusid nende kõhu alla ning kui nad välja jooksid siis koos nendega pääsesid ka mehed välja. Kui küklooplane sai aru et eikeegi on põgenendu loopis ta vette suuri kaljurahne mis vee lainetama panid. Küklooplane pöördus oma isa Poseidoni poole palvega, et ODi kaaslased sureks teepeal ja teda ootaks kohale jõudes ees hulk õnnetusi. 10. laul
2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi tootis 2001 aastal 153 miljardit kilovatttundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energia vajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% veeenergia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad veejõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%
30-34 naised- 5,8 % 30-34 mehed- 6,1 % 25-29 naised- 5,8 % 25-29 mehed- 6,1 % 20-24 naised- 5,9 % 20-24 mehed- 8,4 % 15-19 naised-6,6 % 15-19 mehed-7,4 % 10-14 naised-5,3 % 10-14 mehed-6,1 % 5-9 naised-4,8 % 5-9 mehed-5,4 % 0-4 naised-4,9 % 0-4 mehed 5,4 % Energiamajandus. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%
Kalu püütakse sisevetest kui ka pikalt maa piiriks olevast merest. Kalatoitude hulk on rikkalik. Enamuses kasutatakse kalafileesid, samuti räimedel ja kiludel võetakse luud välja. Ühe inimese kohta kasutatakse Rootsis kala 25-50 kilogrammi.Rootsi on ka suur kala eksportija. ENERGEETIKA. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% KÜTUSED. Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks