ning pärast seda suhtub ülemus temasse kui laiska või ebatäpsesse alluvasse. Selline ülemuse käitumine on hea näide abstraktsusest, kus ei hinnata seda, milline on inimene üldiselt, igapäevaselt, vaid hinnatakse inimest ühe vea pärast. Võib-olla hiljem, kui töötaja seletab hilinemise põhjust, peetakse veel teda valetajaks, kes teab. Teine näide tänapäevasest abstraktsest mõtteviisist on inimesest, kes on just kukkunud tänaval poriloiku ning ta riided on sopased. Kui ta koju kiirustab, möödub ta rahvamassidest, kes vaatavad teda nagu räpast ja kasimata inimest. Kindlasti paljud mõtlevad, et selliseid räpaseid inimesi pole meie ühiskonda vaja, kuid väga vähesed on need, kes ei mõista teda hukka. Kahjuks rühmitatakse võhivõõraid välimuse järgi, ilma et nad inimesest midagi teaksid. Artiklis kirjutatud kurjategija näite põhjal saame võrrelda erinevate inimeste, lihtrahva ja inimesetundja, mõtlemist
inimesed. Ja miks ei peaks imikud filosofeerima, kui nad pole rahul? Magada tahaks: Tegelased: 13aastane tüdruk hoiab last. Tüdruk kiigutab last magama, aga see on kui vaimust vaevatud ja ei suiku kuidagi. Karjub ja kisendab päev läbi. Tüdruku ainsaks sooviks on seevastu kas või hetkki und. Lauldes lapsele unelaulu jääb ta magama. Ta näeb unes inimesi, kes kukuvad, ja lausa hüppavad poriloiku, ning uinuvad silmapilkselt raskesse unne. Samuti näeb ta ... Lõpuks taipab tüdruk, et ainult üks asi segab teda magamast. Laps! Tüdruk kägistab lapse ja suikub seejärel sügavasse unne. Daam koerakesega. Tegelased: DaamAnna Sergejevna, Dmitri Dmitrits Gurov Linna saabub keegi umbes 40aastane daam. Ta on ilusti riietatud ja käib regulaarselt oma väikese koeraga jalutamas. Linn on teda tähele pannud ja tunneb tema vastu huvi, kuid keegi ei tea temast vähematki
varjatuks. Kassikakk võib neelata siili koos okastega. Nugis võib kraapida siili talvel magamiskohast välja ja ära süüa. Siilidest saavad jagu mäger ning mõned suuremad päevased ja öised röövlinnud. Täiskasvanud rebane ei saa siiliokastest üldjuhul jagu. Alfred Brehm väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse kõhualusesse tungivad kiskjahambad. Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada. Vaenlaste nimekiri on pikem noortel, veel pehmete okastega siilidel. Nemad langevad tihti rebaste, nugiste ja mitmesuguste röövlindude ohvriks. Palju siile hukkub maanteedel autorataste all või sureb talvel nälga. Esimesel eluaastal on surevus väga kõrge: 60--70%. Turvalisemateks elupaikadeks on pargid ja aiad, kus tihti puuduvad siilide looduslikud vaenlased. Parkide liigne korrastamine on oht - kui kaovad prahihunnikud, tihedad põõsad ja lauavirnad
· Kus paiknevad taimtoiduliste ja lihasööjate loomade silmad? Miks? 8 · Kuidas määrata puu kõrgust varju pikkuse järgi? Vihje: võrrelda enda varju pikkusega. · Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas? · Miks vihmaga vihmaussid maa peale tulevad? · Must ese tundub päikese käes soe, aga valge on jahe. Miks? 3. Õues ja tänaval 3.1. Õues · Näeme poriloiku, kus ujub tuletikk. See ujub lapiti. Miks ta ei uju vertikaalselt, sest siis on ju raskuskese Maale lähemal? Vihje: tikule mõjub lisaks raskusjõule ka üleslükkejõud. Nende jõudude rakenduspunktid ei lange kokku. KATSE pliiatsiga veeanumas. · Näeme poriloiku, kus on õlilaik. See on mitmevärviline. Miks? Vihje: võib esineda valguse interferents õhukeselt õlikihilt. Mis värvi on sama loik öösel tänavalaterna või kuu valguses?
annaabi.ee 
