tsiviilkontroll, teiseks riigikaitse põhimõtteid, ajateenistust või profiarmeed. Kummaline on tõdeda, et omavahel depateerivad kaitseküsimustes kõrgetel ametikohtadel, kuid mitte omaala prohvesionaal: tollane kaitseminister Jürgen Ligi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts (Soome Vabariigi maakaitse kõrgkool-kursused). Nende ühine joon on see, et kummalgi pole sõjalist haridust ja kumbki neist pole sõjaväes aega teeninud. Sellest tulenevalt on ka arvamused tingitud tsiviil ja populistlikest vaatenurkadest, et saavutada paremaid tulemusi valimistel. Artiklis toodud diskusiooni on raske pidada sisuliseks ja asjatundlikuk ning kaitsepõhimõtete alaseks diskusiooniks. See on Eesti üsna levinud ka teistelt aladel ja kahetsusväärselt ei kuulata neid, kes on vastavalt haritud. Diskussioon teemal, kas professionaalne armee või ajateenistus, on väikesele riigile kohatu. Ajast-aega on ajalugu tõestanud, et väikest riiki on kaitsnud kogu rahva kaitse
Mäletan Unot hästi rahuliku ja tasakaaluka mehena. Enamik Sõltumatuid Demokraate Uluotsa juhtimisel olid endised majandijuhid või ettevõtete direktorid. Kuna tollase rahvasaadiku palk oli erinevalt praegusest tüki väiksem kui ettevõtte juhi või isegi peaspetsialisti oma siis mitmed neist ei võtnud majanditööst lahti ja lootsid peale riigi taastamist oma põhitööle tagasi minna. Majandijuhid omasid juhtimiskogemust ja (ise)majandamise teadmisi. Seega ei süttinud nad populistlikest ja kergetest ideedest või loosungitest. Mitmed nendest olid Rahvarinde või selle valitsusjuhi Savisaarega kohati kuni teravas opositsioonis ja ütlesid selle välja, mõnikord isegi üleolevalt või ülbelt Uno Anton selline ei olnud, vaid vahest oli seljatagant kuulda vaikset ütelust- no küll lähevad rappa. Kuigi ka Uno Anton oli endine kolhoosiesimees tundus ta tollal niisuguse lihtsa töörügaja moodi. Ta ei ehtinud ennast erinevate lipsukeste vm sellisega
Samas ei saa juht unustada ka oma kommertshuve. Brändi ja/või ettevõtte positsioneerimist peab saama harmooniliselt siduda heategevuse suunaga. Kui see tingimus on täidetud, siis järgnevad tegevused kahel nn. võtmesuunal: Brändi/ettevõtte tarbijale/avalikkusele suunatud kommunikatsiooni sidumine heategevusega. Pikaajaliste strateegiliste plaanide koostamine ja täitmine tõestamaks pühendumist ning saavutamaks ka reaalseid tagajärgi. Hoiduma peaks populistlikest aktsioonidest ja enese sotsiaalsest upitamisest heategevuse sildi all. Ei maksa alahinnata avalikkuse läbinägelikkust neis asjus. Kord „vahele jäänuna” on keeruline taastada usaldust nii isiklikus plaanis kui ka brändi osas. SOTSIAALTURUNDUSE PÕHIMÕTTED JA TEOREETILISED ALUSED (T. Hiob) Eduka ja jätkusuutliku sotsiaatlurunduse üheks eelduseks on käsitletava probleemi lahendamise realistlikkus ja terviklikkus. French, Blair-Stevens,
Samas ei saa juht unustada ka oma kommertshuve. Brändi ja/või ettevõtte positsioneerimist peab saama harmooniliselt siduda heategevuse suunaga. Kui see tingimus on täidetud, siis järgnevad tegevused kahel nn. võtmesuunal: Brändi/ettevõtte tarbijale/avalikkusele suunatud kommunikatsiooni sidumine heategevusega. Pikaajaliste strateegiliste plaanide koostamine ja täitmine tõestamaks pühendumist ning saavutamaks ka reaalseid tagajärgi. Hoiduma peaks populistlikest aktsioonidest ja enese sotsiaalsest upitamisest heategevuse sildi all. Ei maksa alahinnata avalikkuse läbinägelikkust neis asjus. Kord ,,vahele jäänuna" on keeruline taastada usaldust nii isiklikus plaanis kui ka brändi osas. SOTSIAALTURUNDUSE PÕHIMÕTTED JA TEOREETILISED ALUSED (T. Hiob) Eduka ja jätkusuutliku sotsiaatlurunduse üheks eelduseks on käsitletava probleemi lahendamise realistlikkus ja terviklikkus. French, Blair-Stevens, McVey, Merrit (2010)
annaabi.ee 
