D. On erikasvukiirus sama suur kui populatsiooni keskmine tihedus? 57. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne: A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C. Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral? D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? 58. Populatsioonidevahelise nn pluss-null interaktsiooni nimetus on? A. Protokooperatsioon B. Amensialism C. kommensalism 59. Populatsioonidevahelise nn miinus-null interaktsiooni nimetus on? A. Protokooperatsioon B. Amensialism C. Kommensalism 60. Mida tähendab kaudne e. näiv konkurents? A. Interaktsioon toimub ühise vaenlase kaudu B. konkureerivad populatsioonid on ruumiliselt eraldatud C. ühe populatsiooni tihedust mõjutavad faktorid on tihedas korrelatsioonis teise populatsiooni
69. Raskmetallid. Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Osakeste diameetri järgi (pihustatud aine peensusastme järgi). Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10-9m. 74. Mis on pindpinevus? Pindpidevus e
69. Raskmetallid. Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Osakeste diameetri järgi (pihustatud aine peensusastme järgi). Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10 -9m. 74. Mis on pindpinevus? Pindpidevus e
PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha. Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suures kontsentratsioonides. 70. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) VOC-d on levinud pinnas ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 71. Raskemetallid: Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 72. Pestitsiidid 73. Mullareostuse mõju elusorganismidele: mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud; populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 74. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas: adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus, red- ox reaktsioonid. 75. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1*10-9m. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased.
aga kahjuks midagi peale kasutamisjälgede säilinud (vt. nt. R. Dart, 1957: 'osteodentokeratic culture'; P. Tobias, 1968). Antropogeneesi põhjuslikesse käsitlustessse püütakse mõnikord sisse tuua spetsiifilisi evolutsioonitegureid, ennekõike tööd kui inimese evolutsiooni eritegurit. Kuid on siiski päris ilmne, et mingeid erilisi inimese bioloogilise evolutsiooni tegureid pole olemas. Iseärasusi võib olla vaid üldiste evolutsioonitegurite -- päriliku muutlikkuse, olelusvõitluse, populatsioonidevahelise migratsiooni ja loodusliku valiku -- toimes. Töö etendas antropogeneesis kahtlemata tähtsat osa, kuid mitte uue evolutsioonitegurina, vaid kui põhimõtteliselt uus loodusliku valiku rakenduspunkt. Inimlik töö on eelkõige tööriistade valmistamine ja kasutamine. Tööriist on oma olemuselt kunstlik (ekstrasomaatiline) organ, mis omandas antropogeneesi kestel üha suurema osatähtsuse inimese suhetes keskkonnaga, st. ta sai inimese olelusvõitluse järjest tähtsamaks vahendiks