Vsport veebileht mõjutab inimesi kindlasti. Näiteks reklaamib leht spordiüritusi, mis lähiajal on tulekul, see peaks inimestel ajaplaneerimise muutma lihtsamaks, sest nad teavad kuna ja kuhu tulla. Tekst on veebilehel lihtkeeles ning enamasti mõeldud inimestele, kes tegelevad spordiga või tahavad olla kursis spordiuudistega. Kuna veebileht reklaamib ka ürituste toimumisaegu, siis kindlasti on eesmärk saada rohkem rahvast võistlusi vaatama ja sporti Võrumaal populariseerima. Lehekülje ülesehitus mulle meeldib, sest seda on mugav kasutada ja lugeda. Teksti ja piltide paigutus on loogiline. Uudise kohta on harilikult üks pilt (võitjast või võitja tiimist). Kui soov on teada ka teisi tulemusi, siis seda saab leida uudise lõpust. Noorte jaoks on olemas ka Facebook’i leht, mis muudab asja lihtsamaks ja mugavamaks. Kirjakuju on hästi loetav ning piisavalt suur, et kõik saaksid seda lugeda.
Jaapanis üles ehitama sotsialismi Nõukogude Liidu eeskujul. Mõjusfäär küll laienes, kuid võib väita, et see ei olnud piisavalt tugev, sest osapooled ei teinud omavahel head koostööd. Seega ei suutnud NSVL suurt ideoloogilist mõjuvõimu saavutada. Kennedy on öelnud: ,,Halbade võiduks piisab sellest, kui head midagi ei tee". USA ei soovinud, et kommunism leviks maailmas. Kujunenud olukord sundis USA-d tõsiselt tegelema ning demokraatlikku ideoloogiat populariseerima. 1947. aastal kuulutas USA president Harry Truman, et nende välispoliitika eesmärgiks on vabade rahvaste toetamine välissurve vastu. Järgmisel aastal valmis Marshalli plaan, millega Ühendriigid andsid demokraatlikele riikidele majanduslikku abi. 17-le Euroopa riigile jagati abi 13 miljardi USA dollari ulatuses. See näitab, et USA oli valmis tegema suuri otsuseid, et Euroopas valitseks demokraatia, mitte kommunism. Kõige suurem võitlus külma sõja ajal toimus võidurelvastumises
meie planeeti tasapisi mürgitanud, on erinevate fossiilkütuste põletamine. Meile kõigile meeldib istuda soojas ja valgusküllases toas. Selles mõttes oleme teinud suuri edusamme, et ei pea enam küünlavalgel elama, kuid need nii öelda ,,mugavad kütused" on teinud selle aja jooksul planeedile rohkem paha kui kunagi varem. Fossiilsete kütuste põletamise tulemusel eraldunud süsihappegaas on üheks peamiseks kliimasoojenemise põhjustajaks. Õnneks on tänapäeval hakatud populariseerima ka mitmeid taastuvenergia kasutamisviise. Päikese-, tuule- ja hüdroenergia on arvatavasti peamised märksõnad tuleviku energiakasutuses. Võibolla nende mugavate ressursside vähenemine ongi äratuskellaks, et peaksime rohkem panustama loodussõbralikematesse alternatiividesse. Oleme seni elanud meie planeedi pakutavaid ressursse tarbides ja ära kasutades, kuid nüüd näeme ka selle tegevuse kahjulikku mõju keskkonnale. Me ei saa igavesti jääda lootma imele, et
Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 4. PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT 1857. aasta suvel nädalalehe "Perno Postimees" esimene number. Jannsen pani oma lehele suuri lootusi: see pidi saama eestlaste harimise, rahvusliku uhkuse kasvatamise ja moraalse parandamise vahendiks. "Perno Postimehe" kaudu hakkas ta populariseerima ka omanimetust "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, pöördudes esimese numbri juhtkirjas lugejate poole: "Terre, armas eesti rahvas!" Jannseni ajaleht populariseeris ka uut, häälduspärast kirjaviisi ning avaldas üldiselt õpetlikke jutte, manitses inimesi endid harima ja eestlaseks oleku üle uhkust tundma, Jannseni sõnadega: "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast pärast, et me harimatud oleme!"
· Keelati duellid. Richelieu leidis, et kirjandus ja kultuur võib toetada riiki a valitsejat, sest aitab kujundada inimeste mõttemaailma soovitud suunas. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal oli olnud mitu katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale. Hilja sündinud troonipärijat kasvatati algusest saadik kuningaks, millest ka tema iseteadvus, auahnus ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt.
põhjustega, miks projekt just sellisteks struktuurideks jaotati. Projektis võib struktuurideks jaotada projekti faase, tööd, projekti organisatsiooni,maksumust, informatsiooni liikumist ja dokumentatsiooni. Projektijuht, kes on halb eestvedaja võib sattuda olukorda, kus projekti meeskonna liikmed ei ole nõus struktuurideks jaotamise loogikaga. Hea eestvedaja suudab aga panna meeskonna uskuma tema otsuste õigsusesse ning projekti meeskonna liikmed hakkavad ise populariseerima tehtud otsuseid. 15 Hierarhilise projekti struktuuri puhul on projektijuhi eestvedamise oskus kriitilise tähtsusega, sest projekti ülesanded tulevad kõrgemalt positsioonilt ja projektijuht peab oskama mõjutada meeskonna liimeid nii, et nad on tema otsustega nõus ja täidavad neid kvaliteetselt. 3.4 Eestvedamise mõju elemendile “kontrollimine ja aruandlus”
(Koit ja Hämarik). Alustab „Kalevipoja“ kirjutamisega, mida jätkab Kreutzwald, kes põimib sinna pseudomütoloogiat. Ilmub 1861. Kalevipoeg on rahvusliku ärkamisaja üks nurgakive. Ärkamisaja rahvusromantism Rahvuslik pseudomütoloogia (Ilmarine, Murueit ja tütred) Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ I-III
annaabi.ee 
