luukere pead. https://yougov.co.uk/news/2014/10/31/ghosts-exist- say-1-3-brits/ Uurimuse andmed: http://cdn.yougov.com/ cumulus_uploads/document/otjwvdct9z/ SunResults_141027_Ghosts-Website.pdf ! 6.1.Kummitused tänapäeva populaarkultuuris Kummitused ja hinged on suur osa populaarkultuurist. Kummitused on nii juurdunud meie uskumustusse, et nad ilmuvad loomutruult paljudesse meie loomingulistesse püüetesse. Me võime eristada kummitusi, kes on sõbralikud ja ka neid, kel hing kurjust täis. Alates !28 hommikuhelveste pakist kuni multikateni, kummitused kaunistavad meie popkultuuri maailma. Kummituslugusid leidub igalpool, nii raamaturiiulites kui lõkkeplatsi äärsetes jutuvestmistes, kummitused on meie igapäevaelus
filmimuusika tulek koos filmikunsti tulekuga. millised on soundtrackid. filmikunstis kasutatav muusika on otsene romatilise klassikalise muusika järelkaja (ma lisaks siia : lahjendus). filmikunst tahtis olla väärikas, ta tahtis tabada keskklassi publikut, ja sellel publikul oli ettekujutus klassikalisest romantilisest muusikast. seega tuli seda pakkuda. ja see on hollywoodi standard tänaseni. ameeriklased ise käsitlesid seda kui kultuuri demokratiseerumist. ka arvo pärt on osa populaarkultuurist ja kultuuritööstusest. adorno enda üks oluline teksti ilmus aastal 1938, puudutas just muusikat : «fetishi iseloomust muusikas ja kuulamise taandareng» veel enne valgustuse dialektikat esitatud kultuuritööstuse piirjooned mis juhtub kunstiga siis, kui temast saab kaup? mis juhtub kunstiga siis, kui ta siseneb turule? tänapäeval me oleme selle olekuga harjunud. 20s alguses piolnud keegi sellega harjunud. me võime
* üheks uurimise teemaks ongi nende kolme (subkult, popkult, kõrgkultuuri kaanon) vah. suhe ning suhe n-ö. valitseva ideoloogiaga (Patrick Fuery & Nick Mansfield (2000): Cultural Studies and Critical Theory. Oxford: Oxford UP, lk. 24-35). Subkult tihti vastandub ideoloogiale, popkult on sellele lähedal, kaanon ei vastandu (per definitionem) aga sisaldab ka autonoomsemaid elemente rohkem. # samas toimub ka liikumine nende vahel: subkultuurist poppi [nt. punk], populaarkultuurist kaanonisse [nt. Hitchcock], [või ka kaks sammu . dzäss], kaanonist poppi ja subkultuurisse [Mona Lisa; ,,gootid"; viimane on keerulisemgi juhtum: Poe, Baudelaire -> vampiirifilmid -> subkult -> varsti läheb ka kommertsiks kätte]. Üks siin tekkiv küsimus on: mida sellised muutumised räägivad ühiskonna, kultuuritööstuse, teiste kult. institutsioonide & ideoloogia vahelistest suhetest? # näeme, et erinevate kultuurivormide vahelist hierarhiat vaadeldakse siin lihtsalt kui
kasutavad neid kultuuri "teenuseid" või mitte. (Wynne ja O'Connor 1992: 107) (Alati ei toimi vrd Rotermanni kvartal (üritatakse) vs Kultuurikatel, Telliskivi (toimib)) See tegevus on mõjutatud traditsioonist, mille järgi kultuur on inimeste tsiviliseerimise mõjutaja, mis tekkis koos rahvusriigi tekkimisega ja arusaamisega, et kultuur on vaid kunst. Need firmad mis seal töötavad, saavad oma majandusliku kapitali oma sidemetest (ehk kultuurilisest kapitalist) ning populaarkultuurist. See tähendab, et raha toob sisse väga erinev kombinatsioon riigist, kultuurilisest kapitalist, sotsiaalsest kapitalist. Kuid riik ei ole kõik, mis kultuuri kontrollib. Kuna tegemist on kommertsialiseeruva maailmaga, siis enamus kultuuriturust on domineeritud siiski 5-6 suurfirma poolt. Need hoolitsevad väga, et nende logod, fotod jms oleks nende kontrolli all ehk turu kontrollimine. Põhipoint: kui maitset kontrollib turg sama palju kui riik, siis kui palju saavad tarbijad
annaabi.ee 
