Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Halduskohtul tuleb kaebuse esitaja sellist puutumust vaidlustatud tegevusega kontrollida iga kaebuse puhul eraldi. Olulise ja reaalse puutumuse nõue välistab ka keskkonnaasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (s.o nn populaarkaebused), välja arvatud juhul, kui seadus sellise õiguse otse ette näeb." KOV kaebeõigus: vt nt RKHK 16.12.2004, nr 3-3-1-84-04: "Halduskohtusse saab oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduda üksnes õigusvõimeline isik. Isiku mõiste defineerimisel tuleb lähtuda Tsiviilseadustiku üldosa seadusest, kui HKMS ei defineeri isiku mõistet teisti. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õiguslik juriidiline isik
toimingut, saada teatud soodustusi jne). Üldjuhul ei ole soodustuste nõudmine taandatav põhiseadusele, v.a teatud erandid, mis on viidavad võrdsusõigustele või õigusele vabalt valida tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, aj need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile. Populaarkaebused ei ole lubatud (isikul ei ole õigus kaevata selle peale, et haldusorgan ei pea seadustest kinni, subjektiivset õigust ei ole tekkinud). Mõnedes riikides on isikutele antud õigus esitada konstitutsioonilisi kaebusi. Haldusorgan on kohustatud tegema diskretsioonotsustusi ilma vigadeta. Diskretsiooninormide puhul on isikutele sisustatud nõudeõigus. Selle sisuks võib olla : - isikul õigus nõuda ilma vigadeta diskretsiooniotsuseid
toimingut, saada teatud soodustusi jne). Üldjuhul ei ole soodustuste nõudmine taandatav põhiseadusele, v.a teatud erandid, mis on viidavad võrdsusõigustele või õigusele vabalt valida tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, ja need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile. Populaarkaebused ei ole lubatud (isikul ei ole õigus kaevata selle peale, et haldusorgan ei pea seadustest kinni, subjektiivset õigust ei ole tekkinud). Mõnedes riikides on isikutele antud õigus esitada konstitutsioonilisi kaebusi. Haldusorgan on kohustatud tegema diskretsioonotsustusi ilma vigadeta. Diskretsiooninormide puhul on isikutele sisustatud nõudeõigus. Selle sisuks võib olla : isikul õigus nõuda ilma vigadeta diskretsiooniotsuseid
toimingut, saada teatud soodustusi jne). Üldjuhul ei ole soodustuste nõudmine taandatav põhiseadusele, v.a teatud erandid, mis on viidavad võrdsusõigustele või õigusele vabalt valida tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, aj need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile. Populaarkaebused ei ole lubatud (isikul ei ole õigus kaevata selle peale, et haldusorgan ei pea seadustest kinni, subjektiivset õigust ei ole tekkinud). Mõnedes riikides on isikutele antud õigus esitada konstitutsioonilisi kaebusi. Haldusorgan on kohustatud tegema diskretsioonotsustusi ilma vigadeta. Diskretsiooninormide puhul on isikutele sisustatud nõudeõigus. Selle sisuks võib olla : - isikul õigus nõuda ilma vigadeta diskretsiooniotsuseid