Sir Karl Raimund Popper Elulugu Sündis 28. juulil 1902. aastal Viinis. Ta oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka ,,avatud ühiskonna". Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. ...
· Lippincotti auhind · Sonningi auhind · õppeasutuse London School of Economics kolleegiumiliige · Londoni ülikooli King's College'i kolleegiumiliige · Cambridge'i ülikooli Darwin College'i kolleegiumiliige · Praha Karli ülikooli audoktor meditsiini alal Kokkuvõte Kui minu eesmärk oli tutvuda filosoofiga, kellest ma polnud varem midagi kuulnud, seega seda referaati kirjutades sain ma väga palju targemaks. Kui varem ma poleks osanud Karl Popperist mitte midagi rääkida, siis nüüd võiksin ma pikad jutud sellel teemal maha pidada. Väga huvitav oli lugeda Popperi induktivismi kriitikast ja falsifitseerrimisprintsiibist. Ma poleks kunagi varem osanud arvata, et erinevate inimeste arvamused ühel teemal võivad nii kategooriliselt erinevad olla. Väga huvitav teema, millest ma referaati koostades teada sain oli vandenõuteooria. See on teema, millest võiks kirjutada väga pikalt ja võiks uurida teiste filosoofide vaateid sellest
Kuhnni seisukoht oli aga relativstlik, kus ta märkis ära, et tegemist peab olema väärtussüsteemi, ideoloogia kirjeldusega, mille juurde kuulub nende instutitsioonide analüüs mille kaudu antud süsteem edastatakse ja läbi surutakse.Kuhni teadusteooria põhines teadusliku progressi revolutsioonsusele, mis tähendas mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja uuega asendamist, mis eelmisega ei haaku.Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist tõhuasetus sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised
Siit tulebki avastuskonteksti ja õigustuskonteksti erinevus. 8 Popperi mõju Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin analüütilise filosoofia raames. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Lakatos küll revideeris Popperi positsiooni ja Feyerabend heitis selle täiesti kõrvale, kuid mõlema looming oli Popperist sügavalt mõjutatud. Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus "Unended Quest" kannab pealkirja "Kes tappis loogilise positivismi?"
kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja asendamist uuega, mis eelmisega ei haaku (133). Teiseks tähtsaks jooneks on teaduslike ringkondade sotsioloogiliste karakteristikute oluline roll. Lakatosi ja Kuhni lähenemistel on ühiseid aspekte. Mõlematel on nõuse oma filosoofilisele käsitlusele, et see peab teadusajalool põhinevale kriitikale vastu pidama. Kuhn oli ennem Lakatost ja Chalmers leiab, et Lakatos on neid oma kasuks kohandanud. Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist peamiselt tema rõhuasetus sotsioloogilistele teguritele. Kuhni „relativism“ tuleb vaatluse ja kriitika alla edaspidi. Kuhni pildi teaduse edenemisest saab kokku võtta nii: eelteadus – normaalteadus – kriis – revolutsioon – uus normaalteadus – uus kriis. Organiseerimata ja mitmepalgeline tegutsemine (eelteadus) , enne kui on võtnud kuju teadus, saab struktuuri ja muutub juhitavaks, kui teadlaskonnas on ühene paradigma
annaabi.ee 
