Kaalukaima osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. Ta on oma lauludega võitnud Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja Aastalõpu Võistluskontserdi. Poplauludest tuntuimad on ,,Raagus sõnad", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", ,,Ühes väikses Eesti linnas". Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". Rannap on võitnud esimese preemia Eesti pianistide konkursil, pälvinud diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nimelisel pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis.
Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick-ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma ansablitele paljud Eesti juhtivad lauljad.1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskonterdi.Ta poplauludest on tunutuimad Raagus sõnad,Nii vaikses kõik on jäänud,Ühes väikeses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult
ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Juba1968, 7. klassi koolipoisina, esines RR edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn
Rein Rannap on kutsunud kokku ja juhtinud kolme (tema oma loomingut esitavat) rockansamblit: Ruja (19711975 ja 1980 1985); Noor Eesti (19771978) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 19791980). 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (,,Sa tule nüüd"; ,,Mis küll saab"), ja 1974 ning 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (,,Keegi tulla võib"; ,,Sinu hääl"). Ta on kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Rein Rannapi poplauludest on tuntuimad: · ,,Raagus sõnad", · ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", · ,,Ühes väikses Eesti linnas", · kantaat ,,Ilus maa". Rein Rannap on esinenud tihti improvisatsioonidega, tema vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia
On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad, Klaverikontsert, Cruise Control. Orkestriteostest võiks nimetada: Eleegia, Papagoid, Lähedus. Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm. Ta on juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja ; Noor-Eesti ja Hõim. Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Riho Sibul (1958)on mitmekülgne muusik. Ta on osalenud kitarristina veerandsajandi jooksul kümnetes projektides ja 1990. aastal alustas ta ansamblis Ultima Thule ka oma lauljateed. Sibula tegevus heliloojana kannab samuti mitmekülgsuse pitserit - rock'n'rollist bluusini ning lüürilistest ballaadidest
Ruja (1971-1975 ja 1980-1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. Ta on kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. ,,Minu elu on muusika ja selle jagamine teiste inimestega", on Rannap öelnud. Soovides pakkuda laiale kuulajaskonnale võimalust osa saada klassikalisest ja muust väärtmuusikast kontsertettekandes kodulähedastes kohtades, on ta alates 1997. aastast, mil toimus esimene
Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick- ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma ansablitele paljud Eesti juhtivad lauljad.1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskonterdi.Ta poplauludest on tunutuimad Raagus sõnad,Nii vaikses kõik on jäänud,Ühes väikeses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat. Joonis 2. Rein Rannap 5 2. REIN RANNAPI HARIDUSTEE Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972- 1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures
ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia")
Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. IMPROVISATSIOON Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines RR edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn
annaabi.ee 
