Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks,
Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse
kogemus. Selle tekitamiseks kasutab ta lihtsaid geomeetrilisi elemente (ruudud, hulknurgad, ringid jne.) või jooni ja ehitab neist keerukaid kompositsioone. Vasarely on konstrueerinud ka kolmemõõtmelisi op-kunst objekt, kasutades peegleid ja klaasekraane, mille läbi eri nurkade all vaadates muutub lineaarne struktuur nagu kaleidoskoobis. Vasarely teoste koloriit näitab, et op-kunst oli paljuski sarnane teiste 60-ndate aastate vooludega. Moevärvid olid samad mis popkunstiski lilla, oranz, punane, kollane, roosa. Värvid on küllastunud ja ühtlaselt siledale alusele kantud, nii et nad mõjuvad tehniliselt. BRIDGET RILEY (s. 1931) Riley sai innustust itaalia futuristidelt ja jõudis oma kuulsusttoonud laadini 60-ndate aastate alguses. Riley hinnatumad tööd on must-valged, neis on palju väikesi elemente, mis subtiilselt, aga täpselt seeriateks korrastuvad. Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde või teevad stabiilse vaatamise võimatuks.
Selle tekitamiseks kasutab ta lihtsaid geomeetrilisi elemente (ruudud, hulknurgad, ringid jne.) või jooni ja ehitab neist keerukaid kompositsioone. Vasarely on konstrueerinud ka kolmemõõtmelisi op-kunst objekt, kasutades peegleid ja klaasekraane, mille läbi eri nurkade all vaadates muutub lineaarne struktuur nagu kaleidoskoobis. Vasarely teoste koloriit näitab, et op-kunst oli paljuski sarnane teiste 60-ndate aastate vooludega. Moevärvid olid samad mis popkunstiski lilla, oranz, punane, kollane, roosa. Värvid on küllastunud ja ühtlaselt siledale alusele kantud, nii et nad mõjuvad tehniliselt. BRIDGET RILEY (s. 1931) Riley sai innustust itaalia futuristidelt ja jõudis oma kuulsusttoonud laadini 60-ndate aastate alguses. Riley hinnatumad tööd on must-valged, neis on palju väikesi elemente, mis subtiilselt, aga täpselt seeriateks korrastuvad. Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde või teevad stabiilse vaatamise võimatuks.
annaabi.ee 
