22) kuna = ' + w. Võrreldes kuiva pinnasega erineb see varutegur mahukaalude suhte lisandumisega teise liikmesse. Kuna see suhe on ligikaudu 0,5, siis on tulemus juhul kui c=0, eelneva lahendusega identne. Sama ülesande saab lahendada ka vaadeldes varutegurit, kui nihketugevuse ja nihkepinge suhet lihkepinnal. Lahendus on samasugune, kui kuiva pinnase korral. Hõõrde arvestamisel tuleb kasutada nüüd ainult efektiivpinget '=-u, kus u on pooriveesurve lihkepinnal. Vastavalt joonisele 9.17 on pooriveesurve u = wHcos2. Püsivustegur on seega c + ( - u) tan c + (H cos2 - H w cos2 ) tan c tan F= = = + H cos sin H cos sin tan (9.23) Seega tugevustingimuse kasutamine annab samasuguse tulemuse kui jõudude
siis 1 A u pingerada kulgeb mööda joont AB. Juhul kui pärast isotroopse surve = arc tan Ka rakendamist vee väljumine proovikehast tõkestatakse ja vertikaalsurve suurendamine toimub dreenimata tingimustes, tekib poorivees surve O 3' 3 3 u. Efektiivpinged vähenevad pooriveesurve võrra ja pingerada 1 (efektiivpingetres) kulgeb punktist A punkti C. Kui seejärel lasta Joonis 3 Pingerada 1 - 3 teljestikus proovikehast vesi väljavoolata siis poorrõhk aja jooksul hajub, efektiivpinged muutuvad võrdseks kogupingetega ning pingerada kulgeb punktist C punkti B.
Konsolideerimata dreenimata teim ehk UU teim (Unconsolidated-Undrained test). Selle teimi puhul on vee väljavool tõkestatud nii igakülgse surve tekitamisel, kui ka deviaatorpinge suurendamise ajal. Veeküllastatud pinnases tekib poorivees surve. Selle suuruse võib Skemptoni (1954) järgi arvutada valemiga u = B[3 + A(1 - 3)] (5.12) kus A ja B on katsega määratavad pooriveesurve tegurid. Täielikult veeküllastatud pinnase puhul B = 1. Perfektselt elastse materjali puhul A = 1/3. Pinnase, kui mitteelastse materjali A suurused erinevad sellest. Mõned tüüpilised A suurused on esitatud tabelis 5.1. Tabel 5.1 Pooriveesurve tegur A Bjerrum (1960) Pinnas Normaalselt tihenenud savi 0,7÷1,3 Kergelt ületihenenud savi 0,3÷0,7 Tugevalt ületihenenud savi -0,5÷0
selle hilisem asendamine täitega, kaevetööd olemasolevate vundamentide vahetus läheduses allapoole nende süvist ilma vajalikke abinõusid kasutamata jne. 8. Ehituse kasutamise ajal tekkivad vajumid. 8.1 Pinnase täiendav tihenemine veel lõppemata konsolidatsiooni tõttu ja koormuste kasvu tõttu, mis põhjustab pinnase täiendavat tihenemist ja mõnikord, kui kasv ületab projektis ettenähtu, ka pinnase või vundamendi purunemise. 8.2 Veetaseme või pooriveesurve muutuse tõttu. Veetaseme alanemine põhjustab pinnase omakaalu suurenemist, selgest tingitud pingete tõusu ja vastavaid deformatsioone. Efektiivpinge suurenemist põhjustabka veesurve alanemise tagajärjel tekkiv ülalt allapoole suunatud vee liikumine. Näide Tallinna ja Pärnu maapinna vajumid ning maapinnale rajatud põrandate vajumid vaiadele ehitatud hoonetel (joonis 3.14). Veetaseme alanemine võib põhjustada puitvaiade kahjustusi seente ja bakterite toimel.
terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga esimeses anumas, siis kogupinge on sama kui esimeses anumas. Poorivee rõhk plaadi lisamisest ei muutu ja järelikult teises anumas on efektiivpinge anuma põhjal h' + mplaat. Joonisel 3.15 on esitatud kogu-, neutraal- ja efektiivpinge jaotus pinnasekihis, juhul kui -u hk z pinnasevee tase u Joonis 3.15 Kogupinge , efektiivpinge ja pooriveesurve u kapillaartõusu hk korral pinnasevee tase asub maapinnast sügavusel h ja kapillaartõus ulatub maapinnani. Pinnase poorid on järelikult täielikult veega küllastunud. Kapillaartõusu tsoonis ripub vesi meniski küljes ning temas on tõmbepinged. Seega on rõhk poorivees negatiivne (pinnasemehaanikas loetakse tõmbepingeid kokkuleppeliselt negatiivseteks) ja võrdub w(h - z). Maapinnal, kus pinged pinnaseskeletile üle antakse, on poorivee rõhk - wh. a) b) c)
Veeküllastatud pinnases tekib poorivees surve. Selle eesti moreene kuulub saviliivade või liivsavide hulka. Tekkinud on moreen zx=p/(sin*sin2). Peapinged: 1=p/(+sin) ; 3= p/(-sin). suuruse võib arvutada valemiga : u=B[3+A(1-3)] , kus A ja B on mandrijää poolt toodud materjalist, mis on segatud jää poolt lõhutud kohalike Peapingete suurus sõltub ainult nurgast . Peapingete abil on lihtne leida katsega määratavad pooriveesurve tegurid. Täielikult veeküllastatud pinnase settekivimitega. Vähema levikuga on fluvioglatsiaalsed ehk jääjõelised maksimaalne nihkepinge suurus: max=(1-3)/2=p/*sin. Suurim puhul B=1. Perfektselt elastse materjali puhul A=1/3. Valemi esimene liidetav liivad. Need liivad tekkisid mandrijää sulamisel tekkinud jõgedes settides aga peapinge tekib punktides, kus sin on maksimaalne, see tähendab seal
annaabi.ee 
