``Aa vat mina seda küll kuulnd pole , aga kus sa siis nii tark oled ja kõike küla asju tead?`` `` Aa vat mina kuulsin kuis poltsei mere poole sõistid aga mina ming mitte.`´ . `` Aga kuis sa siis tead , et sihuke asi just meite külas juhtus? `` . `´Aa vaat moole räägiti `´ Aga kes siis?´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd!´´ `` Kuule , Mann aga mis saöhta pooole ted?´´ `´Ei tead ülle ei midad , mis siis eri on?´´ ``Ei ma siin mõtsin ,et läheks äkki vaataks selle pommi leidmise koha ära!´´ `` Aga vaata mann mul on sihuke mure , et ma ming mitte , mul mees kodus haige, ma e tea mis see viirus oligi aga ma arvan , et see tal präegalt kallal on`` `´AA see seagripp!´´ `´Kuule , Mann aga ei midas siis ma lähen nüüd siis kah koju süüa tegema ,pealegi map tea mis veel süüa teha:
eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvorme (näiteks ainult de-mitmus, sid-partitiiv, -ivad). Tekkisid uued terminid: kääne, käänamine, pööre, pööramine, lihtajad, liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne. 20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda:
Aatomimass on 4 ) . Alfa lagunemise korral , lendavad tuumast välja osakesed , mille laengu arv on 2 ja masssi arv 4 ,see tähendab et tekkib uus keemiline element ,mis on perioodilisussüsteemis 2 kohta ees pool. Osakeste laine omaduste tõttu saab alfaosake lahkuda ka siiis , kui tema kineetiline energia on seose energiast väiksem seda nim. Tunneli efektiks. Alfaosakesed on väikese läbimis võimega ja nad ei suuda isegi läbida paberi lehte. Aega mille jooksul bisotoobi kogus väheneb pooole võrra , radiaktiivse lagunemise käigus nim. Poolestusajaks.Beetakiirgusn ilmeb siiis , kui kõige kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonitega täidetud energia tasemetes tunduvalt kõrgemal.Neutron ei saa prootoni tasemele laskuda ,kuigi võimuls on selleks olemas. Seepärast neutron muutuma ise prootoniks. Ka vaba tuumaga sidumata neutron muutub varem või hiljem prootoniks, selle käigus tekib Elektron ja veel üks kerge neutraalne osake antineutriino. NB
Vastutus Prosotsiaalne käitumine on tegevus, mis on tahtlikult suunatud sellele, et abivajaja situatsiooni paremaks muuta, tegutsejat ei motiveeri professionaalsed kohustused ja abivajaja persoon. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Empaatia Sümpaatia Termini võtsid kasutusele David Hume ja Adam Smith 18.saj Kõrgenenud teadlikkus teise inimese kannatustest, et neid leevendada Fookus teisele Vaatleja passiivselt liigub teise inimese pooole Objektiks on teise inimese heaolu Seotus teise inimesega Empaatia Termini võttis kasutusele Eduard Titeherer 20.saj lõpp Katse eneseteadvuse kaudu teise inimese mina positsioonist ja kogemusest aru saada. Fookus endal Vaatleja paneb aktiivselt ennast teise inimese asemele Objektiks on arusaamine teise inimese subjektiivsest kogemusest Tundmine Empaatia puhul eristatakse kolme komponenti
Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus. Parlamentaarne kontroll Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid. Riigikogu liige võib pöörduda arupärimisega peaministri, ministrite, Eesti Panga Nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri või õiguskantsleri pooole tema võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmise kohta. Arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta. Kui parlamendiliige pöördub Vabariigi Valitsuse poole arupärimisega, peab peaminister või minister tulema parlamendi ette 20 istungipäeva jooksul ning andma vastused esitatud küsimustele. Pärast küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised. Rahulolematus valitsuse
Õunapi liblikakogus 18 4.Lapsuliblikas Lapsuliblikas on üks esimestest kevadliblikatest. Sel kevadel lendasid esimesed lapsuliblikad juba 9. märtsil. Kui esimesena kevadel näha teda tähendab see kuldset suve. See arvamus võib pärineda ärkamisaegsete saksa päritolu näitsikute fantaasiast. Lapsuliblikas on Eestis tavaline päevaliblikas. Ta on levinud mitmel pool Euroopas. Lõuna poole on ta levinud kuni Põhja- Aafrikani ja ida pooole Baikali järve ja Mongooliani ning põhjas ulatub kuni Skandinaavia polaarjooneni. Lapsuliblikas elab ainult piirkondades, kus kasvab türnpuu või paakspuu, sest need on röövikute toidutaimed. Mägedes võib teda kohata kuni 2 km kõrgusel. Lapsuliblikas on metsaliik, keda leidub vähe avamaastikul. Enamus liblikaid elab talve üle nukustaadiumis, mõned aga valmikutena. See põhjustabki selle, et nad on ühed esimestest liblikatest kes soojadel kevadpäevadel lendama hakkavad
annaabi.ee 
