25...50 aastat (harilik lodjapuu, harilik sarapuu, must leeder) 4. lühiealised - puud <100 aastat (hall lepp, harilik pihlakas, raagremmelgas), põõsad<25 aastat(punane leeder, sõstrad, enelad) Valgusnõudlikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmistesse rühmadesse: 1. varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud - väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses, näiteks harilik mänd ,arukask, siberi lehis jne. 2. poolvarjutaluvad -on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses, näiteks harilik pihlakas, harilik pirnipuu, valge mänd, hall lepp 3. varjutaluvad - on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust.Siia kuuluvad harilik sarapuu, harliik vaher, harilik pärn, harilik pöök 4. varjutaimed - vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda.
mineraal-ained) saama ka energiat. Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgusesse erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed järgmiselt: a) varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses (siberi ja euroopa lehis, arukask, harilik haab, harilik mänd, harilik saab, harilik tamm jt) b) poolvarjutaluvad on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (harilik pihlakas, harilik pirnipuu, harilik toomingas, hall lepp jt) c) varjutaluvad on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust (harilik hobukastan, siberi seedermänd, harilik sarapuu, harilik ja suureleheline pärn jt) d) varjutaimed vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Sellistel taimedel on
loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). 82. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Tooge näiteid a) varjupõlgavad e. valgusnõudlikud (valgustaimede e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses d (lehised, kask, h ja mägimänd, torkav kuusk, haab jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur
(tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). 82. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Tooge näiteid a) varjupõlgavad e. valgusnõudlikud (valgustaimede e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses d (lehised, kask, h ja mägimänd, torkav kuusk, haab jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur