Päikese sattumisel neisse toimub varjutus. 27. Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui Maalt vaatlemisel paistab Kuu Päikesest väiksemana, mistõttu ta ei suuda tervet Päikest ära varjata. Kui Kuu vari maapinnani ei ulatu. 28. Poolvari ei tähenda poole taevakeha (Kuu, Päike) varjumist; see on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. Kui Maa varjab vaid osa päikesekettast, läbib Kuu vaid poolvarju, varjutusest annab märku kuuketta heleduse vähenemine. 29. Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 32. Teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel seisnevad selles, et teleskoop
27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui Kuust ei jätku terve päikeseketta katmiseks, olles läbimõõdult väiksem ja jätab katmata Päikese ääre osad. 28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetame piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. 29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Miks astronoomidel on tarvis mõõta nurki? Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 31. Kirjeldage saua, kvadranti, teleskoopi. Sau pikk poolemeetrine latti liikuv ristpulk. Kvadrant koosneb kraadijaotusega veerandringist,
Eraldi peatükis tutvustatakse mustikataime paljundamise võimalusi. 2 Marja- ja puuviljakultuuride kasvatamine Maailmas kasvab looduslikult mitusada mustikaliiki, kuid vaid üksikud neist sobivad kultuuristamiseks. Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis eelistavad just päikeseküllast kasvukohta. Ahtalehise mustika ja kännasmustika ristamisel on saadud mitmeid kultuursorte, mida iseloomustab hea talvekindlus, ning seetõttu kasvatatakse neid põhjapoolsemates piirkondades
viljakaid, parasniiskeid ning õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab kogu aeg olema parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Kasvukohaks peab valima kas päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha. Noored taimed vajavad Eestis talvekatet, kuid pärast nelja-viit aastat taimed kohanevad ja nende külmataluvus paraneb (Kodukiri 2009). Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tules puud, vaatamata kasukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant 2013). 2.3. Prunus avinum Kirsipuu 2.3.1. Kirjeldus Prunus perekonda kuulub üle 400 liigi heitlehiseid puid ja põõsaid. (kaasa arvatud
VARS püstine, kuni 80-90 cm kõrguse neljakandilise varrega. LEHT ovaalne, saagja servaga, kujult meenutavad nõgese lehti. ÕIS keskmiselt 1 cm pikkune. Õied koondunud varre tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse. Kroonlehed on sinikat või lillakat värvi. Õitseb juulis ja augustis. SEEMNED Viljaks on pähklike. Ajalugu pärit Aasia, Põhja- ja Kesk-Ameerika. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine - Vajab päikselist ja tuulte eest varjatud kasvukohta. Lepib ka poolvarjulise kohaga, kuid mitte läbikuivava või liigniiske mullaga. Noored taimed on külmaõrnad. Vajab küllalt suurt kasvuruumi (30-40cm) ja viljakat mulda. Paljundamine paljundatakse seemnetega. Soovitatav taimede ettekasvatamine. Seemned kaetakse külvil õhukeselt mullaga. Taimed istutatakse välja pärast öökülmi, sest noored taimed on külmaõrnad. Soodsa suve järel annab isekülvi. Saagi kogumine kogutakse nii lehti kui ka kogu õitsvat ladvaosa. Kuivatatakse madalal temperatuuril.
(http://www.centralpark.com/usr/photos/large/85/spring-magnolia.jpg) Kasvutingimused ja kasutamine Nõudlikud. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid, õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab olema kogu aeg parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavad liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Pigem võiks olla muld pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Magnooliale peab valima kasvukohaks päikselise või poolvarjulise 88 ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha. Kasutatakse ilutaimena.Magnooliaid on Eesti tingimustes mõtekas istutada vaid arboreetumitesse ja era-aedadesse huvi- ja efektitaimedena. Kuna see liik kannatab vaid lühiajaliselt ja ainult 12-13 miinuskraadi, pole seda Eestis võimalik kasvatada. Eestis on magnooliad suhteliselt vähe tuntud, kuid hoolimata sellest on mitmed neist meie oludele üsna vastupidavad
annaabi.ee 
