nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse sellist pilli ka venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise
oma muusikalist teed ka trompetsist ja laulja, jazzmuusika legend Louis Amstrong. New Oreleansi stiili imiteerimisest valgete poolt kasvas välja dixielandstiil. Blues Blues on ingile keeles "nukrameelsus". Afroameeriklaste ilmaliku rahavlaulu bluesi meloodias kasutatakse samade astmete madaldusi, mis jazziski. Madaldatud astmed on ainult meloodias ja enamsti laskuva käigu puhul. Aafrika rahvamuusikas on veerndtoon tavaline nähtus ning seda püütakse tabada bluesi esitamisel, kuigi meie pooltoonidega harjunud kõrvale mõjub see "mustalt". Swing 1930. aastate alguses seoses ansamblite koosseisude suurenemisega ja bigbbändide kujunemisega tekkis swingmuusika periood. Bigbändi meloodiagruppi kuulus 4-5 saksofini, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni; rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. Nimetuse sai swingmuusika iseloomulikust rütmilisest "kiikumisest". Kõige tuntumad swingmuusika perioodi isikutest olid Bennu Goodman ja Glenn Miller. Modernjazz
Negatiivist saab kopeerimisega piiramata hulga positive. Tavaliselt tehakse need fotopaberile. Paljundamisel asetatakse negatiivi fotokiht a paberi emulsion vastastikku; kontaktkopeerimisel on need otseses kokkupuutes, suurenduskopeerimisel asuvad teineteisest eemal. Läbi negatiivi fotopaberile juhitud valgus mõjutab paberi valgustundlikku kihti erinevalt olenevalt negatiivi tumedates kohtades ja tumendid negatiivi läbipaistvate alade kohal vastavuses objektide helendite, tumendite ja pooltoonidega. Tulemuseks ongi päevapilt. Fotograafia ajalugu Fotograafia ajalugu on lühike, aga samas ka pikk, kui arvata sisse aeg, millal juba teati, et väiksest avast läbinud valgusega saab luua pildi. Ometi on fotograafia hulgaliselt levima hakanud alles päris viimastel aastakümnetel. Kreeka filosoof Aristoteles (384- 332 eKr) pani juba tähele nähtust, et väiksest avast läbides valguskiired murduvad ja moodustavad nende teele jäävale pinnale ümberpööratud kujutise.
Ta sai kompositsiooni õppejõuks ning asutas Viini muusikaühingu 1918. Ta läks elama Saksamaale.Schönberg töötas Preisi Kunstide Akadeemias. Arnold oli sunnitud emigreeruma USA-sse, sest ta oli juut (30.ndatel hakkas natsidevastane liikumine, mis sundis teda oma rahvuse pärast lahkuma). 1) Tonaalsuse loominguperiood (~kuni 1905) Arnold lähtub Saksa hilisromantismi traditsioonist. „Kirgastunud öö“-palju kromatisme (pooltoonidega mängimine). Schönbergi ainus sümfooniline teos on „Pelleas ja Melisande“ – kõlalised sarnasused Straussi ja Mahleri loominguga. Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ – teos 5-le solistile, jutustajale, passiivsele 4-le koorile ja sümfoonia orkestrile. 2) Tonaalsuselt üleminek atonaalsusele (1905-1908 tonaalsus; 1909-1913 atonaalsus) 2 Arnold kirjutab märkimisväärselt palju kammermuusikat, nt
annaabi.ee 
