Kui üks ratas hakkab pöörlema teisest kiiremini siis sidurid üritavad sellele vastu seista, üritavad seda takistada. Jõudu mida selline differentsiaal suudab libisemise vastu tekitada sõltubki vaid vedrude tugevusest ja sidurite hõõrdetegurist. Kui seda jõudu ületada siis käitub sellist tüüpi differentsiaal kui tavaline, milles kantakse jõud rattale, mida on lihtsam vedada. Tavaline diferentsiaal Jõud kantakse edasi sellele poolteljele, mida on lihtsam vedada, ehk rattale, mida on lihtsam pöörata. Kui üks ratas asub asfaldil ning teine kiilasjääl siis kantakse kogu jõud üle sellele rattale mis asub jääl. Kui aga teeolud on head näiteks sõites sirgel teel, kus kummalgi rattal pole pidamise eelist kantakse jõud võrdselt mõlemale rattale. Vastukaaluks tavalisele differentsiaalile on veel olemas lukustatavad differentsiaalid, mis
Differentsiaal peab olema suht täpselt balanseeritud et ei tekiks vibreerimist. Tavaliselt annab se tunda suurematel kiirustel kus mittebalansiss olemine võib tekitada suuri kahjusid. Diferentsiaali puuduseks on asjaolu, et üks vedav ratas võib libedal teeosal hakata kiiresti pöörlema, teine ratas samal ajal aga lakkab pöörlemast ja auto jääb seisma. Osadel autodel on poolkoormatud pooltelje paigutus veosilla karteris, kus ta pöörleb kuulaagril. Laagrit hoitakse paigal poolteljele pressitud teraspuksiga. Pooltelje väljatulekut veosilla karterist koos laagriga takistab tugiplaat, mis on veosilla ääriku külge kinnitatud nelja poldiga. Selleks, et laagri määre ei pääseks piduritrumlisse, on tugiplaadi avas vilttihend. Õli tungimist veosilla karterist laagrisse aga tõkestab teraspuksile asetatud mansett-tihend. Ratta ja piduritrumliga ühendatakse pooltelg ääriku ja poltidega.
haake- poolhaake ja liikurskreeprid; tross-plokk või hüdrojuhtimine; liikumismõjul laaditav või sundlaadimisega; tühjendus- sund, poolsund või vaba tühjendus. Haakeskreeprite juhtimine toimub traktori hüdrosüsteemiga. Kopp on kahest külglehest keevistarind, mille külgedel on karprauad(tugevdus). Kopa alaosas asub lõiketeradega terade alusplaat. kopa tagapoolel on kinnituskohad käiguosa kahele poolteljele. Kopapõhi ja tagasein on liikuvalt ühendatud külgseintega. Kopp on ühendatud veoraamiga kahe veoliigendi abil. Raam koosneb kahest pikitalast, põiktorust ja toetub telgpoldiga esiteljele, mis on T kujulin. Veoraami põikitorule on paigaldatud kopatõste plokid ja siibri tõstemehhanism. Kopa allalaskmisel pingutab abitross ja siiber avaneb automaatselt. Mida rohkem koppa pinnasesse süvistub, seda rohkem siiber avaneb. Plusskraadid, mitte kivine maastik GREIDER
kategooria pinnaseid tule enne töötlemist kobestada. Vähetootlikud on skreeperid kuivadel sõredatel pinnastel, kus veojõud väheneb ja suureneb pinnase leke kopast, ning kleepuvatel pinnastel. Kopp on kahest külglehest keevistarind, mille väliskülgde1 on tugevduseks kahe põiksidemega karprauad. Kopa alaosas asub vahetatavate lõiketeradega terade alusplaat. Kopa tagapoolel on kinnituskohad käiguosa kahele poolteljele. Kopapõhi ja tagasein on liikuvalt ühendatud külgseintega. Kopa ees liigenditel paigaldub siiber. Kopp on ühendatud veoraamiga kahe veoliigendi abil. Raam koosneb kahest karpristlõikega pikitalast, põiktorust ja toetub telgpoldiga esiteljele, mis on T-kujuline ja kaldtugedega ning ühendatud veotiisliga. Veoraami põiktorule on paigaldatud kopatõste plüspasti plokid ja siibri tõstemehhanism. Kopa allalaskmisel pingutub abitross ja siiber avaneb automaatselt
annaabi.ee 
