2 1. Sissejuhatus Sõiduauto Tagasilla korrasolekust sõltuvad väga palju auto sõiduomadused, sõidusujuvus, kiirendus omadused, , sõiduturvalisus mis sõltub tagasilla kooseisu kuuluvate amortidega ja piduritega.Tagasillast oleneb kui palju auto võtab kütust, kui hästi kannab differentsiaal koos pooltelgedega jõudu mootori jõust ratastele, korras differentsiaalil on suur kasutegur ja mittekorras differentsiaalil väike kasutegur. Joonis nr. 1 Tagasild 3 2. Vedava tagasilla ehitus Veosilla karter valatakse kas malmist või keevitatakse kokku kahest terasest stantsitud osast. Karteris paiknevad peaülekanne koos diferentsiaaliga ja poolteljed.
diferentsiaali blokeerimisseadmest Liigendtraktorite vedavad sillad Liigendtraktorite esi- ja tagasild erinevad teineteisest üksnes karterite poolest. Peaülekanne koosneb vedavast ja veetavast spiraalhammastega koonushammasrattast ja diferentsiaalist. Diferentsiaal koosneb: Kerest · Kahest satelliitide teljest · Neljast satelliidist · Kahest pooltelje hammasrattast · Tugiseibidest. Pooltelje hammasrattad on ühendatud nuutide abil pooltelgedega, viimased rattareduktoritega. Traktorite ja autode käiguosa. Käiguosa ehk veermik kannab raskusjõu pinnasele ja paneb masina liikuma. Koosneb: · Teosest ehk alusest ehk raamist, mis võtab vastu masinale mõjuvad jõud ja tema külge kinnitatakse kõik agregaadid. · Käiturist ehk rattad eh kroomik, mis annab masinale liikuva kulgemise. · Vedrustusest, mis ühendab toest käituriga ja teeb masina sõidu pehmeks.
samas punktis). Lõpuks muudetakse käsuga PEDIT / W joone laius. Põhimõtteliselt töötab Ülesanne II Tihend 34 selliselt ka käsk DONUT, mis koostab rõngeli kahest 1800 suurusest kaarest, lähemalt allpool. c) Seadistakse põhimuutuja PELLIPSE = 1 (joonestatakse liitjoone-tüüpi ellips) ning käsuga ELLIPSE joonestatakse võrdsete pooltelgedega ellips (a = b). Käsuga PEDIT / W muudetakse joone laius. d) ringjoon joonestatakse kihti, mille on antud teatud joonejämedus. 1 s 2 a b Ringjoone joonestamine laia joonega:
Joonis 5.7. Parameetrilisel kujul esitatud funktsiooni graafikuga piiratud k~overtarpetsi pindala N¨aide 3. Arvutame ellipsiga x = a cos t, y = b sin t piiratud kujundi pindala. Antud ellips on kujutatud joonisel 5.8. y b -a a x -b Joonis 5.8. Ellips pooltelgedega a ja b Ellipsi keskpunkt on koordinaatide alguspunktis ja poolteljed on a ning b. Et vaadeldav ellips on s¨ ummeetriline m~olema koordinaattelje suhtes, siis 5 arvutame koordinaattasandi esimeses veerandis paikneva osa pindala ja kor- rutame selle 4-ga. Veerandi ellipsi vasakpoolses otspunktis x = 0 ja y = b, seega parameeter t = , parempoolses punktis aga x = a ja y = 0, seega
annaabi.ee 
