..48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosforisisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevituspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli (keevisõmbluse ligiduses on temperatuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti keevisõmbluse lähiala takistatud paisumine kuumutamisel ja takistatud kahanemine jahtumisel
vahele. Polaarsus: päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu. Materjal ja keevitatavus: Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10…48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik:
Vastus andke täpsusega 2 kohta peale koma. Vastus: Küsimus 23 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kus ja millistel põhjustel võivad metallides tekkida kuumpraod? Vali üks: a. termomõju tsoonis metalli kahanemise ja sisepingete esinemise tõttu b. õmbluses, kiirest jahtumisest tingitud karastusstruktuuride moodustumise ja sisepingete tõttu c. õmbluses, metalli difundeerunud vesiniku tõttu d. õmbluses, metalli väikse deformeeritavuse tõttu pooltahkes olekus ja kahanemisest tingitud deformatsioonide tõttu Küsimus 24 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevitatavuseks nimetatakse Vali üks: a. metalli omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet b. metalli võimet moodustada ilma keevitusdeformatsioonideta keevisliide c. keevisvanni moodustamise võimet d. metalli omadust moodustada ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat
trafost. Metalli keevitatavus Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik Ei ole vaja kasutada elektroode ega kaitsegaase.
Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosforisisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevituspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli (keevisõmbluse ligiduses on temperatuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti
Hüdrofoobsuskromatograafia vastavalt valkude hüdrofoobsusele. Geelfiltratsioon-kromatograafia vastavalt valgumolekuli suurusele. Afiinsuskromatograafia vastavalt interaktsioonidele. 3. Elektroforees, SDS-PAGE põhimõte, isoelektriline fokuseerimine, 2D elektroforees, valgu sõrmejälg (protein fingerprinting). Elektroforees kujutab endast laetud molekulide liikumist elektriväljas. Valkude elektroforees viiakse läbi pooltahkes keskkonnas geelis. SDS-PAGE valgud denatureeritakse ja ,,laetakse" SDS molekulidega (SDS'l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule. Valgu pinnale tekib tugev negatiivse laenguga kate. SDS molekule on kattes nii palju, et valgule endale iseloomulik laeng tähtsust enam ei oma), sellisel juhul sõltub liikumiskiirus vaid molekuli suurusest. Isoelektriliseks fokuseerimiseks (IEF) nim valkude lahutamist elektriväljas vastavalt nende isoelektrilisele punktile
a) ioonvahetuskromatograagia- vastavalt valkude laengule b) hüdrofoobsuskromatograafia- vastavalt valkude hüdrofoobsusele c) geelfiltratsioon-kromatograafia-vastavalt valgumolekuli suurusele d) afiinsuskromatograafia-vastavalt valkude interaktsioonidele 3. Elektroforees, SDS-PAGE põhimõte, isoelektriline fokuseerimine, 2D elektroforees, valgu sõrmejälg Elektroforees- laetud molekulide liikumine elektriväljas, viiakse läbi pooltahkes keskkonnas – geelis e) SDS-PAGE – geelelektrofereesi meetod, kasutatakse ioonset detergenti SDS (sodium dodecylsulfate). Valgud denatureeritakse ja „laetakse“ SDS molekulidega (SDS’l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule. Valgu pinnale tekib tugev negatiivse laenguga kate. SDS molekule on kattes nii palju, et valgule endale iseloomulik laeng tähtsust
raudesemeid ei lastud eriti riigist välja. Üksikuid raudesemeid on leitud ka Tutanhameni hauakambrist. Samast ajajärgust on teada Asüüria kirjalikest allikatest, et rauda vahetati kulla vastu 1/ 5 ja hõbeda vastu 1/8. Kui hetiitide riik purustati, siis raua tootmise saladus levis välja (u 2000 eKr). Ahju pandi rauamaak vaheldumisi puusöega, ahju pandi lõõts ja sellega puhuti õhku. Kuna kasutati puusütt, siis tänu lõõtsale tekib seal kõrge temperatuur ja rauamaak hakkab pooltahkes olekus välja sulama, sinna jääb ka muid jääke. Siis lammutatakse ahi osaliselt maha, et raud kätte saada, siis tehti ahi jälle korda. Üks protsess kestis 24 h. Raud levib Euroopasse Lähis – Idast üle Kreeka, Küprosele, Kreetale, Itaaliasse ja järk – järgult põhjapoole. Hallstatti kultuur on ülejäänud Euroopa jaoks raukultuurina oluline. Rauaesemed levivad 10. saj eKr kuni 5. saj eKr, siis on raud kõikjale jõudnud. Põhjapoole levik võttis veidi kauem aega
vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsent- keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. ratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on ning selle pinnale tardunud räbukoorik. suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kaldu- vad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosfori- sisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevi- tuspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli (keevisõmbluse ligiduses on tem- peratuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti keevisõmbluse lähiala takistatud paisumine kuumu- tamisel ja takistatud kahanemine jahtumisel.
annaabi.ee 
