taimses õlis. Siia kategooriasse kuuluvad ka infusioonõlid. Infusioonõli tooraine on sama, kuid valmistamisel kuumutatakse segu, erinevalt leotisõlist, mis valmib toatemperatuuril. Tinktuurid Need on taimede, õite, õie kroonlehtede alkoholitõmmised. Peamiselt kasutatakse etanooli. Viin sobib hästi lehe, õie või muu õhulisest taimeosast tinktuuri valmistamiseks, kuid näiteks saialilletõmmise valmistamiseks on vaja 96% piiritust. Geelid Need on pooltahked, läbipaistvad, poolläbipaistvad või valged nahahooldustooted. Geel koosneb veest, paksendajast (näiteks tselluloos) ja lisanditest, mis annavad talle kas niisutava, raviva või muu soovitud omaduse. Kuna geelid suudavad siduda kuni 5% eeterlikke või rasvõlisid, on nad head kasutamiseks olukorras, kus õlidel ja rasvadel baseeruvad tooted ei ole sobivad.Geeli liigne, pidev kasutamine võib hakata nahka pikapeale kuivatama. Salvid, balsamid
Esimest tüüpi kreemid on laialt levinud tänapäeval, teine tüüp oli populaarne ,,vanasti". Muid kreemikomponente lisatakse kas värvuse, omapära, struktuuri, lõhna, raviomaduste jne saavutamiseks ja säilivusaja pikendamiseks. Losjoonid on kreemiga võrreldes voolavamad. Neid kasutatakse eelkõige naha niisutamiseks. Koostises on vähem õlisid ja emulgaatorit, rohkem vett. Imendumine kiirem võrreldes salvi või balsamiga. 1.2 Salvid, balsamid On pooltahked nahamäärded, mis sisaldavad peamiselt rasvu. Tegemist on õlide ja tahkete rasvade/vahade seguga. Näiteks mingi taimne rasv- või leotisõli kombinatsioonis mesilasvahaga. Lisandid annavad soovitava omaduse. Balsamis on ülekaalus tahked rasvad/vahad. Vesi kas puudub või on olemas väga väikesel määral. Salvid/balsamid tekitavad nahale pehmendava, kaitsva või raviva kelme, imendumine on aeglasem, kui näiteks kreemil või taimsel õlil. 2 KREEMIDES KASUTATAVAD KOOSTISAINED 2
b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8. elukuul, neid fosfolipiide, mis väldivad fosfolipiide kokkukleepumist kopsus on suht vähe, sellepärast väiksem võimalus ellu jääda. c) varuainetena letsitiin munarebus või sojaubade õlifaasis. d) fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena emulgaator seob hüdrofiilse ja hüdrofoobse faasi ühtseks. Levinuim biosüsteemi emulgaator on letsitiin. Vedelemulsioonid piim, veri. Pooltahked emulsioonid lihased koos rasvarakkudega. Fosfolipiidide emulgaatorvõimel põhineb ka pesemine sabad seostuvad rasuga tekivad molekulaarsed ühendid loputusvesi võtab fosfolipiidid kaasa ja rasu ka. Osadel fosfolipiididel on ka bioaktiivne toime letsitiin, seda on palju närvirakkude membraanis. Organism küllastub letsitiiniga kiiresti igapäevase toiduga saame piisavalt letsitiini. Liigne letsitiin läheb lagundamisele tekib energiat ja vabaneb
mõlemat enam-vähem üheaegselt. Lindude uriin on värvuselt peaaegu valge, püdel ja halvasti voolav peaaegu puhas kusihape. Nende väljaheidete valge ots ongi uriin. Paljud röövlinnud väljutavad seedumatu osa aga räppetompudena, mille abil saab nende toidusedelit uurida. karu väljaheited (B.Rähni) põdra pabulad (K.Orgmäe) kaku räppetomp (V.Runnel) Väljanägemise põhjal võib väljaheited jagada kolme põhirühma: vedelad, pooltahked ja ümarad ning tahked julgad, lisaks veel hulk vahevorme. Vedelate väljaheidete rühma kuuluvad röövlindude väljaheited, mis avalduvad valgete laikudena linnu söögikohtades ja puhkepaikades. Värvuliste poegade väljaheide on segu uriinist ja ekskrementidest, limase kilega kaetud tahkepoolne pall, mille linnupoeg väljutab kohe pärast söömist. Täiskasvanud lindude väljaheidet limakiht ei kata ning see on voolavam kui poegadel.
väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele kaasa aitavaid aineid nimetatakse emulgaatoriteks.[1] Emulsioonitüübid, mida kosmeetikatoodetena kasutatakse, on tüüpiliselt pooltahked ained, mis sisaldavad vee (hüdrofiilset) osa ja õli (hüdrofoobset) osa. Need kaks moodustavad emulsiooni sisemised ja välimised faasid. Sisemine faas koosneb tillukestest laialipihustatud (dispersse) aine piiskadest ning väline faas kõigist ülejäänud ainetest. Tavaliselt on väline faas oluliselt suurem kui sisemine. Kaks peamist emulsioonitüüpi on õ/v (õli vees) ja v/õ (vesi õlis) emulsioonid. [1]
vahesid. Ümara kujuga jääterakesed moodustuvad kristallide vahelduval sulamisel ja jäätumisel. 2.5. suusamäärded Igale ilmale ja lumele sobivat suusamääret ei ole. Seetõttu kuulub määrdekomplekti hulk mitmesuguseid määrdeid. Traditsioonilisi määrdeid on kasutatud aastakümneid. Tänapäeval nimetatakse nid pidamismääreteks ja neid kasutatakse klassikalise tehnika suusatamisel. Konsistentsilt on on nad tahked, pooltahked ja vedelad e. kliistrid. Liikide eristamiseks ja kasutamise hõlbustamiseks on määrded erinevat värvi. Tahked määrded: Heleroheline – tavaliselt väga külmades oludes, temperatuuril -10 kraadi ja külmem; Tumeroheline – keskmise pakasega, -5…-15 kraadi; Sinine – mõõduka pakase korral, -2…-10 kraadi. Seda määrrt kasutatakse meie mõõdukalt külmas kliimas kõige sagedamini; Pooltahked määrded:
annaabi.ee 
