on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Üldplaanis kehtib reegel: mida kõrgem on saar, seda varem on ta alustanud oma arenguteed. Väikesaared vajavad tähelepanu ja kaitset. Saari on vaja kasutada säästvalt: et püsiksid sealsed maastikud, kasvukohad ja elupaigad. Väikesaarte loodus on ammustest aegadest olnud oluline rannarahvale. Saarte siluetid olid tähtsad orientiirid nii rannakaluritele kui ka Läänemerel seilajatele. Rannajoon... Tänu arvukatele saartele ja poolsaartele on Eesti rannajoon hästi liigestatud ja väga pikk 3794 km. Kõige liigestunumat osa PõhjaEesti rannikust kutsutaksegi Lahemaaks. Üsna sirge on rannajoon vaid Pärnust Click to edit Master text styles lõunas ja Aserist ida pool. Second level Peale liigestatud rannajoone on Third level Eesti rannik ka väga mitmekesine.
järjest suuremaks. 2010. aastal oli juba peaaegu 2 ja pool korda tõusnud ning edasi on see ka järjest suurenev arv. Hiina suurema rahvaarvuga linnad on Shanghai ( 14,230,992 inimest) , Beijing (10,300,723 inimest) ja Guangzhou (7,547,467 inimest. Hiinas on rahvastik paiknenud nendesse linnadesse, sest need on ranniku ääres. Ajaloolisel ajal on linnad tekkinud sinna just arvatavasti veekogude läheduse tõttu. Linna paiknemine on kindlasti mõjutatud sellest, et linn on saarestikele ja poolsaartele kujunenud, sest otseselt vette ju linna ehitada on võimatu. Hong kongi kohta huvitavat: See on olnud läbi aegade soodne ostukoht, samuti on seal ka huvitav, kuid pisut ohtlik loodus (taifuunid, mille tõttu suletakse kogu linn sügiseti). Veel on seal lihtne ringi reisida, kuna tegemist on sarnase linnaga nagu Aasia Frankfurt. Koos Tapeiga on see Aasias üks kesksemaid ühendussõlmi. (http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/maps/chndens.pdf) (http://www.nationmaster
(10,300,723 inimest) ja Guangzhou (7,547,467 inimest) (6. allikas) Hiinas on rahvastik paiknenud nendesse linnadesse, sest need on ranniku ääres. Ajaloolisel ajal on linnad tekkinud sinna just arvatavasti veekogude läheduse tõttu. c) Hongkongi kaart: Joonis 3 Hong Kongi kaart. (7) Linna paiknemine on kindlasti mõjutatud sellest, et linn on saarestikele ja poolsaartele kujunenud, sest otseselt vette ju linna ehitada on võimatu. Hong kongi kohta huvitavat: See on olnud läbi aegade soodne ostukoht, samuti on seal ka huvitav, kuid pisut ohtlik loodus (taifuunid, mille tõttu suletakse kogu linn sügiseti). Veel on seal lihtne ringi reisida, kuna tegemist on sarnase linnaga nagu Aasia Frankfurt. Koos Tapeiga on see Aasias üks kesksemaid ühendussõlmi. 4. Loomulik ja mehaaniline iive a)Sündimuse näitajad:
ruumis. Kujunes välja perekondlikkus, individualism. Hakati rohkem tegelema käsitööga, paranes relvade kvaliteet. Rauaajast on pärit kõige varajasemad nimetused rahva kohta. AESTID, FENNID, TSUUDID. Kasvas inimese arv, parem ja rohkem toitu. Hakati rajama linnuseid, kõige rohkem asus linnuseid L-Eestis, sest seal tuli kõige rohkem vaenlasi. Mägilinnus (Otepää) Looduslike küngaste otse ehitati linnused müüridega. Neemiklinnus Looduslike poolsaartele ehitati, kolmest küljest kaitses jõgi, neljandale küljele rajati vallikäär.(Keava) Ringvalllinnus e. maalinnus (Varbola) rajati kunstlikult kõrgem koht, linnusele tehti ümber muldvallid ja palkseinad. Varbola linnus oli arvatavasti kõige uhkem, suurem ja kaitstum linnus muinaseestis. Kalevipojasäng (Alatskivi) Pikad lootsikud, linnuses sees elasid ülikud, ohu korral said varju tavakodanikud. Viidi kaasa loomad, toit ja muu vajalik. Rauaajal oli ka viikingiajastu 9. 10. saj.
vanad mõisasüdamed. Lahemaa rahvusparki peetakse ühe kaunimaks rahvuspargiks Eestis ja ka Euroopas. Tema loodus paneb külastajaid imestama. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Lahemaa rannajoon on erakordselt liigestunud. Rahvuspargi poolsaared hakkasid tekkima umbes 4000 aastat tagasi. Tänu nendele tekkisid rannavallid ja luited, nende taha lohkudesse 9 kujunesid sood. Jääaegade tunnistajana on poolsaartele jäänud suured rändrahnud. Lahemaa jõed laskuvad klindiastangult kaunite jugadena rannikumadalikule. Eriti kaunis on Nõmmeveski juga ja Valgejõel (Lisa 5 pilt 9). Järvedest suurim rahvuspargis on Kahala järv, jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad. Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa. Taimharuldusi
3. Fianarantsoa provints 4. Mahajanga provints 5. Toamasina provints 6. Toliara provints 9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt) Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid purjekatega mis seilasid üle India ookeani. Nad tõid endaga kaasa traditsioonina riisi kasvatamise astangulistel põldudel, Kadu-Aasia toidud ja keelejuured mis viitavad poolsaartele. Asustamine kiirenes 9. sajandil, kui võimas Hindu-Sumatra impeerium Srivijaya omas palju võimu merekaubanduse üle India ookeanis. Eurooplaste saabumine ja kolonoseerimine (pilt) Portugali meremehed nimetasid saare Ilha de Sao Lourenço, kuid nagu hilisemad Britid, Hollandlased ja Prantsuse laevastikud ei suutnud nad siin luua endale tugipunkti. Euroopa ja Põhja-Ameerika mereröövlitel oli märkimisväärselt rohkem edu, muutes
annaabi.ee 
