elastsusteooria lahendus ja põhineb real eeldustel: vajumisarvutuste seostega kasutades Nõrkade pinnaste esinemisel peab need läbima Pinge jaotus kihilises pinnases on sama deformatsioonimooduli asemel elastsusmoodulit, täies ulatuses Uuring peab hõlmama kõiki kui ühtlases poolruumis viimase saab määrata kolmtelgsel survel pinnasekihte, mis võivad mõjutada · Pinnase deformatsioon sõltub ainult c)Lauskoormuse ja veeküllastunud pinnase korral projekteeritava ehitise käitumist vertikaalsest normaalpingest algvajum puudub Madalvundamendi korral peab puuraugu või
suurust. 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin. Vundament (Jürgensoni pildid). 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin. Vundament (Jürgensoni pildid). Boussinesq´i- lahendus Pinnasele mõjuvast vertikaalkoormusest põhjustatud pingete leidmiseks kasutatakse inseneripraktikas enamasti arvutusmudelit, mis vaatleb pinnast lineaarselt deformeeruva ühtlase isotroopse poolruumina. Ülesande pingete jaotusest sellises poolruumis tema pinnale mõjuvast koondatud jõust lahendas 1883. aastal Boussinesq, kes andis valemid kõigi pingekomponentide ja paigutuste kohta (joonis 6.3). P y x R z x r y Joonis 6.3 Skeem koondatud jõu mõjul tekkivate pingete valemite tähiste kohta 3P z 3
Raudbetoonsärk on üldiselt efektiivsem kui metallsärk kuna betooni valamine ümber konstruktsiooni kindlustab tema tiheda liibumise. Tugevdus võrgule krohvimisega tehakse vähekoormatud elementide puhul. Tugevdatav konstruktsioon mähitakse metallvõrgu sisse ja krohvitakse tsementkrohviga. Metallvõrk peab olema tehtud ristvarrastest (traadist). 16. Pingejaotus müüris (skeemid), konstruktsiooni arvutuslik skeem koondatud jõu puhul Üldsätted Pingejaotus elastses poolruumis koondatud koormuse all on lahendatud I.Boussinesq'i poolt möödunud sajandil. Vaatleme situatsiooni, kui jõud on rakendatud poolruumile Lõikame sellest poolruumist välja õhukese seibi (seina) Skeem Pingejaotus seinas 17. Tõmbepingete tekkimine vertikaalselt koormatud müüris Tõmbepinged seinas Müüritise nurkade koormamisel tekkivad nurgalähedases rajoonis horisontaalsed tõmbepinged.
vajavad toetuspatja. Talade (silluste) toetamisel otse müürile koormatakse suure koormusega ühte väikest osa müürist, kusjuures tavaliselt ei jagune survepinged tala otsa all ühtlaselt. Pingeepüüri kuju sõltub sissemuljumise sügavusest ja ka tala läbipaindest. Toetuspadi jaotab tala koormuse suuremale pinnale, padi ise hakkab tööle kui plaat elastsel alusel. 8.1.1. Pingejaotus müüritises. Pingejaotus seinas koondatud koormuse all on analoogiline pingejaotusele elastses poolruumis koondatud koormuse all. Pinge suurus sõltub sügavusest (z), on suurim jõu mõjumise teljel ja muutub nulliks kaugusel s (jõu mõjumise teljest). Maksimaalne pinge sügavusel z : z = N/s*t . Kolmnurkse surveepüüri puhul on maksimaalne pinge : 0 = 0,64*N /z*t. Pinge kustub (muutub nulliks) kaugusel s = 0,5z = 1,57 z. . 8.1.2. Tala toetamine otse müürile. Koormuse suuruse, mis kandub talalt seinale, põhjustamata kahjustusi müüris, võib arvutada valemiga
konstruktsiooni kindlustab rakendatud poolruumile. võivad olla hoone seinad, tema tiheda liibumise. Skeem 7.1 Lõikame sellest vahelaed, põikseinad. Elastse Skeem 5.8 Ristlõike poolruumist välja õhukese skeemiga hoones tugevdus on kõige seibi (seina) Joonis põhjustavad ühele efektiivsem külgede suhte Pingejaots poolruumis ja elemendile mõjuvad puhul 1 : 1 ja langeb mitte seinas.7.2 Pingejaotus nurk koormused sisejõude kõigis oluliselt suhteni 1 : 2,5. on nii poolruumi kui ülejäänud elementides. Pikemate seinte puhul tuleb tasapinna puhul praktiliselt Sisejõudude jaotuse määrab kasutada täiendavaid vardaid võrdne. Kolmnurkse süsteemi elementide läbi seina. Skeem 5
eelmisega, kuid erinev on tegur f ja tihendava surve qt asemel tuleb kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E 4.3.2.2. Tavaline summeerimismeetod See meetod põhineb real arvutust hõlbustavatel eeldustel. Põhilisteks eeldusteks on - pingejaotus tegelikult kihilises pinnases on sama kui ühtlases poolruumis; - pinnase deformatsioon sõltub ainult vertikaalsest normaalpingest; - pinged arvutatakse eeldusel, et vundamendil pole jäikust. See meetod on universaalne, kuna lubab arvutada pinnast, mille kihid on erineva kokkususrutavusega ning võtta arvesse naabervundamentide mõju. Vajumi arvutus toimub järgmiselt. 1.Pinnas jaotatakse elementaar- kihtideks, mille paksus h peaks olema: talla laiuse sügavuseni (0,2 0,3) B; sügavuse juures B 3B (0,4 0,6) B;
6) 6.3 Pinged kohalikust koormusest Pinnasele mõjuvast vertikaalkoormusest põhjustatud pingete leidmiseks kasutatakse inseneripraktikas enamasti arvutusmudelit, mis vaatleb pinnast lineaarselt deformeeruva ühtlase isotroopse poolruumina. Ülesande pingete jaotusest sellises poolruumis tema pinnale mõjuvast koondatud jõust lahendas 1883. aastal Boussinesq, kes andis valemid kõigi pingekomponentide ja paigutuste kohta (joonis 6.3). P y x R z x r y Joonis 6.3 Skeem koondatud jõu mõjul tekkivate pingete valemite tähiste kohta
annaabi.ee 
