28. juuni 1919 sõlmitakse rahuleping Saksamaaga: 1) Oluliselt vähendati sõjaväge 2) Likvideeriti lennu- ja merevägi 3) Keelustati sõjaväeteenistuskohustus 4) Loodi Reini’i demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma territoriumist 5) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. (sõjakahjude kinnimaksmine) 2. Riigivormid Seadusandliku võimu puhul eristatakse presidentaalset, poolpresidentaalset ja paralmentaarset riigivormi/korda. Presidentaalne- rahvas valib parlamendi ja presidendi ning presidesnt nimetab ametisse/ tagandab valitsuse.(USA) Poolpresidentaalne- Võimu jagavad president ja peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse peaministri, kes koos juhuvad valitsust. Parlament omakorda hääletab ametisse/ tagandab valitsuse. (Prantsusmaa, Soome). President kureerib välis-kaitsepoliitikat, peaminister sise- ja sotsiaalpoliitikat.
· Soome 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht · Kokkuvõte: Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus: süsteemi vähene paindlikkus Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! Kuidas toimub valitsuse moodustamine parlamentaarsetes riikides, millised on üldpõhimõtted ja milles võivad seisneda erisused eri riikide vahel? Tooge mõningaid näiteid Euroopast! · Kaks peamist valitsuste tüüpi: Koalitsioonivalitsused
Aasia ja Aafrika mudelit võib iseloomustada järgmiselt: 1.poliitiline reziim on autoritaarne või isegi totalitaarne. 2.president on küllalt sageli ainsa lubatud partei liider. 3.riigivõim on koondunud äärmiselt kitsa isikute ringi kätte, Aafrikas on see võim sageli koondunud ühe suguharu või rahvakillu (eliidi) kätte. 4.parlamendi roll on puhtformaalne. 5.kohtuvõim on allutatud täitevvõimule. Poolpresidentaalne vabariik Poolpresidentaalset vabariiki võib iseloomustada järgmiste tunnustega: 1.president saab moodustada valitsuse täielikult parlamendist mööda minnes. Vähemalt ei nõua PS valitsuse moodustamiseks parlamendi formaalset heakskiitu (Prantsusmaal). Faktiliselt ei ole aga presidendil arukas moodustada sellist valitsust, kes ei baseeru parlamendi enamusele. 2.juba ametisse astunud valitsusel peab olema parlamendi usaldus, s.t. et erinevalt USA mudelist saab parlament avaldada valitsusele umbusaldust.
on rahulolematu ülemkohtu otsustega. Sellise ähvarduse esitas president Roosevelt 1930-ndatel aastatel, kui ülemkohus tunnistas põhiseadusevastaseks presidendi new deali puudutava seaduse. Presidentaalse riigi mudeli juures omab president suurt võimu, kuid tegelikult saab ta seda realiseerida ainult siis kui tema parteil on Kongressis enamus 34. Mida kujutab endast poolpresidentaalne vabariik? Poolpresidentaalset vabariiki iseloomustatakse enamasti Prantsusmaa V Vabariigi mudeli järgi, mis on sätestatud Prantsusmaa 1958. aasta konstitutsioonis. Poolpresidentaalse vabariigi tunnusteks loetakse: 1) President on kogu täitevvõimu eesotsas, ehkki on eraldi olemas ka peaministri instituut. President võib soovi korral juhatada valitsuse istungeid 2) President saab soovi korral moodustada valitsuse parlamendist mööda minnes, st valitsuse
annaabi.ee 
