Vastastakt väljundaste Emitterjärgurina toimiva väljundastme kasutegurit saab suurendada kuni kolmekordseks kui viia transistor B klassi reziimi, see tähendab vähendada kollektorvoolu lähtetööpunktis umbes 5%-ni maksimaalsest suurusest. Sellises reziimis võimendab npn transistor ainult sisendsignaali positiivseid poolperioode, sest ainult sellise polaarsuse korral on transistori emittersiire päripingestatud, see tähendab transistor avaneb. Sisendsignaali negatiivsete poolperioodide võimendamiseks tuleb rööbiti transistoriga VT1 ühendada teine pnp transistor VT2 põhinev emitterjärgur. Nii saadud lülitust nimetatakse vastastakt lülituseks, sest ta töötab kahetaktilises reziimis, see tähendab kummagi õla transistorid juhivad sisendsignaali poolperioodide kaupa (vaheldumisi), see on võimsusvõimendi väljundastme tüüplülitus. Kui transistoridel on ühesugused tunnusjooned
1 sinusoidi poolperiood 3 sinusoidi poolteistperioodi jne. Priit Põdra, 2004 197 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS kus nüüd: n sinusoidi (elastse joone) poolperioodide arv. F · parameetri k algavaldise kaudu saab seose: l CR = n ; EI · kahe liigendiga tala elastne joon on sinusoidi poolperiood (n = 1): 2 EI
R R t Joon.1.36 4 Kasutades vastastaktlülituses üheaegselt n-p-n ja p-n-p transistore, kaob vajadus sisendtrafo ja faasipöördelülituse järele, sest kui n-p-n transistori baasil toimib sisendsignaali positiivne poolperiood on transistor avatud. Samal ajal see poolperiood on aga p-n-p transistorile sulgevaks ja signaali eri poolperioodide toime jaotub automaatselt transistoride vahel. Taolised lülitused on toodud joon.1.37. + + VT1 VT1 E1 E
reguleerimine toimub kas osa poolperioodi "väljalõikamisega", nagu kõrvalolevalt graafikult näha, või teatud arvu poolperioodide vahelejätmisega. Viimane meetod annab madalama häirenivoo, sest lülitusprotsess toimub lähedal pinge ja voolu nullväärtustele.
punktis 0 (keskel) ja muutub nulliks äärmistes asendites (üleval ja all). Võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist nimetatakse hälbeks ja tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Geomeetriline mudel võimaldab suhteliselt lihtsalt leida liikumisvõrrandi ehk keha koordinaadi sõltuvuse ajast x = f(t). Järgmisel joonisel on kujutatud punkti P projektsiooni hälbe x muutumine ajas. Graafiku horisontaalteljel on aeg t (märgitud poolperioodide (1/2 T) kaupa), vertikaalteljel on hälve x: Punkti P projektsiooni hälbe x graafikuks on sinusoid, seega saab punkti P projektsiooni hälbe avaldada siinusfunktsiooni abil. Võnkumist, mille ajaline sõltuvus on väljendatav siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmooniliseks võnkumiseks ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: siin: x - punkti P hälve tasakaaluasendist A - punkti P maksimaalne hälve ehk võnkumise amplituud
E Rt + C R1 VT1 R2 R3 R4 VT2 U sis JOONIS 7.18. Kasutades vastastaktlülituses üheaegselt N-P-N ja P-N-P transistore, kaob vajadus sisendtrafo ja faasipöördelülituse järele, sest kui N-P-N transistori baasil toimib sisendsignaali positiivne poolperiood on transistor avatud. Samal ajal see poolperiood on 96 aga P-N-P transistorile sulgevaks ja signaali eri poolperioodide toime jaotub automaatselt transistoride vahel. Taolised lülitused on toodud joon.7.19. Rt Usis E1 E2 VT1 VT2 Rt Usis E VT1 VT2 + + + C JOONIS 7.19. 7.5. Tagasiside võimendites. 7.5.1. Tagasiside liigid ja nende toime võimendi omadustele Tagasisideks nimetatakse sellist võimendi tööreziimi, kus osa väljundpingest juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse nagu näidatud joon.7.20.
R t 4 JOONIS 7.18. Kasutades vastastaktlülituses üheaegselt N-P-N ja P-N-P transistore, kaob vajadus sisendtrafo ja faasipöördelülituse järele, sest kui N-P-N transistori baasil toimib sisendsignaali positiivne poolperiood on transistor avatud. Samal ajal see poolperiood on aga P-N-P transistorile sulgevaks ja signaali eri poolperioodide toime jaotub automaatselt transistoride vahel. Taolised lülitused on toodud joon.7.19. + + VT1 VT1 E1 E R C t
annaabi.ee 
