Pidavat liiga kitsas olema, aga kuna ma olin kepimõtetes nii kinni, siis pidasin targaks end mitte peale suruda ja hiljem mu mustamäe korter segamini tuuselda. Ta dekoltee oli võimalikult palju minu poolt juba avatud. Ma ei osanud nii perfektsest kehast isegi und näha. Ühtäkki võttis ta oma seksika, musta värvi rinnahoidja vahelt väikese pulbrikoti. Ma ei keeldunud triibust, sest oli öö uutele tunnetele ja kogemustele. Sain oma esimesed triibulised lesbibaari tualetis poolpaljalt naiselt. Suundudes tagasi baaridaami juurde, tellis ta mulle kolm pitsi vodkat, ise jättis seekord ringi vahele. Ei teinud sellest suurt probleemi ja käristasin viina kurgust alla. See oli minu lõplik joogikord, sest tundsin, et kui veel kangemat kraami tarbin, siis me ei lõpeta mitte mu mustamäe korteris vaid Wismari haiglas. Puhkasime vahelduseks tantsimisest ja ta juhatas mind ühte lauda, kus istus ta sõber, Burksi-Marco
*Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Suguharudel oli ligi 3000 erinevat keelt. Kuna hõimud elasid üle Ameerika erinevates paikades, erinesid ka kultuurilised kombed ja tavad. 4 2. ELUVIIS 2.1 Riietus Nende igapäevane riietuson lihtne. Riietus sõltus ilmastikuoludest. Suvel ja soojaga käidi poolpaljalt, rõivad olid avarad. Meestel vööpõlled, särgid, sõbad ja säärised. Naistel: pikad särgid ja säärised. Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid. Põlisameeriklased valmistasid riideid ümbusest leiduvast taimsest ja loomsest materjalist. Karibu, hüljes, jääkaru karusnahad; hirv ja piison rõivaste materjal; puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest.
* oli jubdalt vistrikke * ei olnud temast vaimustuses * Jättis alati mulje ,et ei ole tahtlikult tema tuppa läinud vaid sattus sinna kogemata - Minategelane käis New Yorgis tüdrukuga nimega Sally Hayes - R. Ackley´st - ,, Hambad olid tal alati saastased ja kõverad mustad mis kole, aga küünealuseid puhastas ilmast ilma " - Toakaaslaseks oli minategelasel Stradlater komme talle alati kummalegi põsele kerge kaks anda- rumal komme. - Stradlater kõndis alati ringi poolpaljalt- hea kehaehitus- ise arvas nii 4. PEATÜKK - Minategelane Stradlater´ist - * ,, Ajas habet ja vilistas " India laulu " . Ta vilistas hirmus läbilõikavalt ja peaaegu alati viisist mööda ning valis alati mõne laulu, mis isegi heale vilistajale raskusi valmistab " * Pidas end kõige ilusamaks poisiks läänepoolkeral. * Veetis pool oma elust peegli ees - Stradlater läks kohtama tüdrukuga ,keda minategelane teadis, elasid kõrvuti majas- Jane Galeagner 5.PEATÜKK
juhtus peatuma. Kostitamine oli oluline komme. Toiduküllus tähendas küllust kõigile ja kui puudus kätte tuli, jagati piskugi võrdselt. Toitu talletati talveks, kui taimi ja jahiloomi oli raskem leida. Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Põlisameeriklased pidasid lugu kaunistatud pidurõivastest, aga nende igapäevane kehakate oli lihtne. Rõivad pidid vastama ilmastikule tuulises preerias, Arktika pakases, niiseks rannikumetsas või kuivas kõrbes, kus käidi poolpaljalt. Rõivad olid avarad, et mitte takistada liigutusi meestel vööpõlled, särgid, sõbad ja säärised; naistel pikad särgid ja säärised. Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid. Rõivaid valmistati materjalidest, mida ümbruskond pakkus loomadelt saadi rõivasteks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Kirdeosas jätkus ühest põdrast kehakatte saamiseks, aga Suures Nõos vajati ühe mehe rõivastamiseks sadat jänesenahka. Kus
juhtus peatuma. Kostitamine oli oluline komme. Toiduküllus tähendas küllust kõigile ja kui puudus kätte tuli, jagati piskugi võrdselt. Toitu talletati talveks, kui taimi ja jahiloomi oli raskem leida. Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Põlisameeriklased pidasid lugu kaunistatud pidurõivastest, aga nende igapäevane kehakate oli lihtne. Rõivad pidid vastama ilmastikule tuulises preerias, Arktika pakases, niiseks rannikumetsas või kuivas kõrbes, kus käidi poolpaljalt. Rõivad olid avarad, et mitte takistada liigutusi meestel vööpõlled, särgid, sõbad ja säärised; naistel pikad särgid ja säärised. Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid. Rõivaid valmistati materjalidest, mida ümbruskond pakkus loomadelt saadi rõivasteks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Kirdeosas jätkus ühest põdrast kehakatte saamiseks, aga Suures Nõos vajati ühe mehe rõivastamiseks sadat jänesenahka. Kus
lubas P talle isegi palga ära maksta- nii ka juhtus, kõik sellepärast et mees tahtis et sulane jooks temaga ja lõpuks ka ära lepiks- võttis ta enda juurde isegi rööle tagasi. Järgmisel päeval P kahetses et nii oli kõrtsis teinud. Nii mõtleski ta plaani kuidas mehest lahti saada- tuli joobes peaga koju ja hakkas karjuma, Jaagup tahtis ta kinni siduda ja magama viia kuid mees hakkas karjuma ja jooksis poolpaljalt Eesperre kus ütles et sulane tahab teda tappa. Andres ei hakanud sellesse sekkuma kuna Krõõt seda palus. Mindi siis sellega kohtusse, Pearu sai jällegi mis tahtis- Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Mõni nädal hiljem, kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes selles osalesid), Andres sõitis sealt just mööda ja viis maas lebava mehe koju ja kutsus veel arsti ka- (talvel). Sügiseks olid mehel jalad all ja ta käis jälle ringi. Tekkis
kõrtsis ja P pakkus J oma kruusist viina juua aga too keeldus, lõpuks lubas P talle isegi palga ära maksta- nii ka juhtus, kõik sellepärast et mees tahtis et sulane jooks temaga ja lõpuks ka ära lepiks- võttis ta enda juurde isegi rööle tagasi. Järgmisel päeval P kahetses et nii oli kõrtsis teinud. Nii mõtleski ta plaani kuidas mehest lahti saada- tuli joobes peaga koju ja hakkas karjuma, Jaagup tahtis ta kinni siduda ja magama viia kuid mees hakkas karjuma ja jooksis poolpaljalt Eesperre kus ütles et sulane tahab teda tappa. Andres ei hakanud sellesse sekkuma kuna Krõõt seda palus. Mindi siis sellega kohtusse, Pearu sai jällegi mis tahtis- Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Mõni nädal hiljem, kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes selles osalesid), Andres sõitis sealt just mööda ja viis maas lebava mehe koju ja kutsus veel arsti ka- (talvel). Sügiseks olid mehel jalad all ja ta käis jälle ringi
Ta vahetas pidevalt töökohti. Osvaldile ei tohtinud midagi selle kohta öelda ka, hakkas kohe röökima ja läks kätega kallalegi. Lõpuks ei võinud Olga enam mitte millegi kohta midagi öelda. Osvald lõi Olga kodunt välja. Lapsed astusid vahele, aga isa läks neilegi kallale. Olga sai sovhoosi väetiselaos mürgituse. Arst keelas tal joomise ära, aga Olga ei suutnud muidu, sest ta elu oli raske. Hommikul pärast rajooni laulupäeva leiti ta poolpaljalt lauluväljaku tagant põõsast surnuna. Perekond: mees Osvald; lapsed; 29 Surmapõhjus: Sai sovhoosi väetiselaos mürgituse ega tohtinud pärast seda enam juua. Ta jõi siiski edasi ja suri. 4.80. Armilde Varatu Sünnikoht: Harala Olemus: suure alahoidlikkuse tõttu ei räägi endast midagi; nõudis kõigilt maksimumi; Lugu: Ta räägib August Kitse elust. August kits oli Harala sovhoosi tööline. Kümme aastat tagasi suri Kitse ema ära
annaabi.ee 
