keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine . 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Koosluse taastumine ei tähenda ainult kooslusele mitteomase puu- või põõsarinde eemaldamist vaid eelkõige iseloomulike ökoloogiliste suhtevõrgustike taastumist. *Tugiasustamine* Kariloomade valik* Taastumise kvaliteet on otseselt seotud taastamise kvaliteediga. Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on võsatõrje ja rootõrje. Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Rannaniidud sisaldavad endas sageli mitmeid teisi elupaigatüüpe: soolakud (1310), liivamadalad (1110), laugmadalikud (1140),
niitmine (lamminiidud, puisniidud, aruniidud) Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Rannaniitude taastamine Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on võsatõrje ja rootõrje. Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Tavalisemad probleemid: ● Pilliroog, angervaks, roog-aruhein ● Mättad Nõuded: ● Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune ● Kännud max 10 cm
arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaade taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute 10 leidumine. Kultuuristatud koosluste suktsessiooni poollooduslikuks pole Eestis lähemalt uuritud. Kui kunagist kultuurrohumaad rohkem mitte künda või väetada ja iga-aastaselt niita, siis aja jooksul kujuneb poollooduslik taimekooslus. Probleem seisneb ajalise piiri tõmbamises. Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastikutüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). Puisniitude kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude
ja kasutusajaloole. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaade taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine. Kultuuristatud koosluste suktsessiooni poollooduslikuks pole Eestis lähemalt uuritud. Kui kunagist kultuurrohumaad rohkem mitte künda või väetada ja iga-aastaselt niita, siis aja jooksul kujuneb poollooduslik taimekooslus. Probleem seisneb ajalise piiri tõmbamises. Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastikutüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). Puisniitude kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli 850
annaabi.ee 
