Pikkpüsikiirusliigend: Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksialne käik on kuni 30mm. Elastneliigend: 1) ja 5)Võllid 2)Laager 3) ja 6)Flandsid 4) ja 7)Metallkestad 8)Kummikeha Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks (lobeliigenditeks). Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded
vahel: · Kui teljed ei ühti · Kui teljed nihkuvad teineteise suhtes Traktoritel antakse kardaanülekande abil pöördemoment esi- vüi tagasillale ja käitusvõllile. Kardaanülekanne koosneb: · Kardaanvõllidest · Võlliliigendidest · Vahetoest · Kompenseerivast ühendusest Väikeste vahekauguste korral vahetuge ei kasutata. Kardaanide või võlliliigendid jagunevad: · Täisliigendid 20-25 kraadi · Poolliigendid mõni kraad. Täisliigendid jagunevad: · Asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks. · Sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks Poolliigendid jagunevad: · Elastseks · Jäikadeks Elastne liigend kannab pöördemomenti üle elastse elemendi deformatsiooni abil. Elastsel ja jäigal on vedava ja veetava hargi pöörlemiskiirused erinevad. Erinevus sõltub telgevahelisest nurgast. Jäigal võib ülekande nurk olla 5-10kraadi, elastsel 3-5kraadi.
Pikkpüsikiirusliigend: Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksialne käik on kuni 30mm. Elastneliigend: 1) ja 5)Võllid 2)Laager 3) ja 6)Flandsid 4) ja 7)Metallkestad 8)Kummikeha Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks (lobeliigenditeks). Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded
7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad õõtsumisteljed, mis võimaldavad võlli kallet et 20... 25°. Poolliigendite õõtsumisteljed on kindla orientatsioonita ja nendega ühendatud võlli kalle on vaid mõni kraad. Nad korvavad raami kõverusest ja paigaldusvigadest tingitud vildakusi. Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks. Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). 3.3 Ristliigend Muutkiirusliigend (ristliigend) 1. Nõellaagrikaus, 2. ja 4. Kahvel, 3.Ristmik, 5. Flants, 6. Stopperi soon, 7
Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad õõtsumisteljed, mis võimaldavad võlli kallet et 20... 25°. Poolliigendite õõtsumisteljed on kindla orientatsioonita ja nendega ühendatud võlli kalle on vaid mõni kraad. Nad korvavad raami kõverusest ja paigaldusvigadest tingitud vildakusi. Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirus- liigenditeks. 39 Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Joonis 41:Elastne liigend. 1. ja 5.Võllid, 2. Laager, 3. ja 6. Flantsid, 4. ja 7. Metallkestad, 8. Kummikeha
annaabi.ee 
