ilmub kui tõkete mõõtmed on natukenesuremad valguse lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11.Interferents- valguslainete liitumist,mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb nim valguse intr. MAX-punktid:1.lained liituvad samas faasis2.lainete käiguvahele mahub paarisarv poollaineid,=2k**/2=k, k=0,1,2,3... MIN:vastasfaasis,paarituarv poollaineid. Valemid: T=1/f =2**f=2*/T =*t =V/f=V*T =c/f ja f=c/
uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem: Joonis 1. Joonis 2. Teooria Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: λn 1. n =l , 2 kus λn on lainepikkus ja n=1,2,3,… Arvestades seost laine levimiskiiruse , sageduse f ja lainepikkuse λ vahel v =λ f , võib valemi (1) anda kujul:
uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Teoreetilised alused: Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid kus n on lainepikkus ja n = 1, 2, 5, ... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v = f, võib valemi anda kujul määrab keele omasagedused. Kõige madalam sagedus on juhul, kui n = 1 ja seda nimetatakse põhisageduseks. ülejäänud sagedused on selle täisarvkordsed. Neid nimetatakse ülemtoonideks eht harmoonilisteksristlainets levimiskiirus keeles on määratud seosega v = kus F on keelt pingutav
uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: n n =l 2 (1) kus n on lainepikkus ja n=1,2,3... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v=f, võib valemi (1) anda kujul: n fn = v 2l . (2) Võrrand (2) määrab keele omasagedused
m l -l m l 39. Milliseid tingimusi rahuldab lainefunktsioon potentsiaaliseina juures? Funktsioon peab ka seina juures olema pidev.??? 40. Kuidas seletada olekute ja energia väärtuste diskreetsust lõpmata sügavas potentsiaaliaugus? Lainefunktsioon langeb seina juure 0-iks. Kuid lainepikkusi mahub auku täpselt täisarvkorda. Augus on sinusoidaalne lainefunktsioon. Seal peab olema täisarv poollaineid, kus igale vastab oma energia 41. Miks ei saa osakese energia potentsiaaliaugus olla 0? Siis pole ju osakest üldse olemas. Ja määramatuse printsiip ei luba. Koodrinaadi määramatus ja impulsi määramatus on lõplik. Kui impulss on 0, siis on ta ju määratud. xp x = h p 0 x 42. Kuidas jaguneb laine, kui osake kohtab potentsiaalibarjääri?
kaabel 6 Tema osad: 1. Trafo; 2. Kõrgepinge sageduse tekitamise transformaator mis toodab kõrgsagedusega impulsse kaare kontaktivabaks süütamiseks; 3. Kaitse drossel ja kondensaator kaitseb trafot 1 kõrgsagedus impulsside eest, mis võivad vigastada trafo mähist; 4. Filter-kondensaator silub erinevaid poollaineid, mis tekivad keevitusprotsessides, omab alaldi effekti; 5. Kaitsegaasi magnetklapp kaitsegaasi voolu reguleerimiseks; 6. Juhtpaneel keevitusprotsessi juhtimiseks. 7. Veepump ja relee jahutusvee ringlemiseks ja relee kontrollib jahutusvee taset ja selle puudumisel lülitab keevitusvoolu välja. Peale selle on aparaadis alaldi plokk ja ventilaator alaldi ploki kui ka jahutusvee jahutamiseks. TIG keevituspõleti. 1. Gaasidüüs; 6
annaabi.ee 
