Põletamise viibeaeg 2 sek. 2. Gaaside põlemine 3. Täielik läbisegamine 4. Prügihoidla ventgaasid 5. Järelpõleti PÕLETUSSEADMED: - restahi, pöördahi, tornahi, keevkihtahi SUITSUGAASIDE PUHASTAMINE: 1. tahma ja lendtuha eemaldamine 2. happelise gaasi neutraliseerimine 3. Nox vähendamine 4. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine PLASMA- ioniseeritud kuumgaas GAASIPUHASTUS: 1. Kuivpuhastus- absorbenditolm (lubjakivi) 2. Poolkuivpuhastus- püdela vesiemulsiooniga absorbent, vesi aurustub täielikult 3. Märgpuhastus- gaasi reoained jäävad vette, mis on vaja puhastada PRÜGI LADESTAMINE Ladestustavad: prügi kuhjatakse vettpidavale maa-alale; prügi tihendatakse õhukeste kihtidena; prügi kaetakse kinni (päevane kattekiht igal õhtul, vahepealne ajutine kattekiht, lõplik kattekiht) prügilat täidetakse osade kaupa eri liiki prügi ladestatakse eraldi ,,pesadena"
• Dioksiinimürgistusest tingitud vaevused kestavad kaua ning kurnavad füüsiliselt ja psüühiliselt nii haigeid kui nende lähedasi ja meditsiinipersonali Suitsugaaside puhastamine Neli peamist ülesannet: 1. Tahma ja lendtuha eemaldamine 2. Happeliste gaaside neutraliseerimine 3. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine 4. NOx vähendamine Gaasipuhastus • Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). • Poolkuivpuhastus. Absorbent on püdel vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. • Märgpuhastus. Gaasi reoained jäävad vette, mida on vaja puhastada. • Põletusjäägid on seega: – Gaasilised – Vedelad – Tahked Põletusjääkide käitlemine • Tuha ladestamine: – Koldetuhka ei loeta ohtlikuks (kui õigesti käideldud) – Lendtuhk on ohtlik! Rahuldav käitlusviis puudub! • Koldetuha ärakasutamine • Erikäitlus: – Ladestamine soolakaevandustesse (Saksamaa)
Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Põlemisgaaside puhastamine: · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). · Poolkuivpuhastus. Absorbent on vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. · Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi puhastusse. Tahke põletusjäägi kasutamine: koldetuhka saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses. NB! Põlemisjäägid võivad sisaldada raskemetalle ja lahustuvadi sooli. Tahke põlemisjääk ladustatakse tavaliselt prügilasse. Lendtuhka on soovitatav hoida lahus
10.2011 Põlemisgaaside puhastamine Tahke põletusjäägi kasutamine · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi Koldetuhka saab kasutada ehitusmaterjalitööstuses või kustutatud lupja). NB! Põlemisjäägid võivad sisaldavad · Poolkuivpuhastus. Absorbent on raskmetalle ja lahustuvaid sooli. vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. · Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi puhastusse. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 61 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 62
annaabi.ee 
