Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Pooljuhtstabilitroni uurimine - sarnased materjalid

Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pooljuhtstabilitroni uurimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

stabilitron, tunnusjoon, const, sõltuvusoormustunnusjoon, diood, toitepingeatsetulemused, hüvetegur, maaülikool, tehnikainstituut, energiakasutuse, puis, elektroonika, juhendaja, toivo, leola, uurimine, seadmed, juhtmed, dusi, reostaat, tube, takisti, milliampermeeter, voltmeeter, 10ma, joonestada, graafikud, zeneri, ränidioodoormusel, peaegu
Teema 3-Pooljuhtseadmed
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

Sageduskordistusdioodid (varaktorid). 8. Generaatordioodid (Gunni dioodid). 9. Tunneldioodid. 10. Optoelektroonika valdkonda kuuluvad dioodid: valgusdioodid, laserdioodid, fotodioodid. Valik erinevat tüüpi dioodide tingmärke on toodud joonisel 3.5. Joonis 3.5. Dioodide tingmärgid [2]. Dioodi pn-siirde p-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse anoodiks ning n-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse katoodiks. Diood on päripingestatud, kui tema anoodiga on ühendatud välise pingeallika positiivne poolus ja katoodiga negatiivne poolus. Pooljuhtdioodide elektrilisi omadusi iseloomustab pinge-voolu tunnusjoon IA = (UAK). Dioodile tüüpilised pinge-voolu tunnusjooned on toodud joonistel 3.6 ja 3.7. Päripingestatud dioodi läbib pärivool, mille suurus oleneb peamiselt välise pingeallika pingest ja välisahela takistusest. Sealjuures tekib pärivoolustatud dioodil pingelang, mille

Elektroonika alused
105 allalaadimist
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

..............................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest................................................................................................................. 9 1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown)..............................................................................................................................9 2. POOLJUHTDIOODID (Diodes)..............................

Elektroonika alused
390 allalaadimist
Elektroonika alused
114
doc

Elektroonika alused

Joonisel 1.8 on toodud räni ja germaaniumi P-N-siirete pinge-voolu tunnusjooned, P-N-siiret võime vaadelda ka kui muutva takistusena elementi, mille takistus oleneb rakendatud pingest (joonis 1.9). Päripingel on siirde takistus väike, vastupinge korral aga suur. I F Läbilöögi Pinge. U BR 9 JOONIS 1.8. R JOONIS 1.9 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) Nagu eespool märgitud, on lisanditeta pooljuht absoluutsel nulltemperatuuril dielektrik. Lisanditega pooljuht on aga ka sellises olukorras küllaldase juhtivusega. Seetõttu võiks P- N-siire töötada väga madalatel temperatuuridel. Tehnoloogilistel ja konstruktiivsetel põhjustel loetakse enamiku pooljuhtseadiste alumiseks töötemperatuuripiiriks -60 C°. Temperatuuri tõusuga omandavad elektronid suurema energia ja omajuhtivus suureneb.

Elektriahelad ja elektroonika...
150 allalaadimist
Elektroonika alused-õpik konspekt
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

1 toodud aseskeemi kohaselt. JOONIS 2.1 Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o. mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina: tg = RS/XC = RSC Toodud valemist selgub, et kaonurga tangens sõltub sagedusest. Reaalselt on see sõltuvus aga veelgi keerulisem. sest ka kadusid arvestav takistus sõltub sagedusest. Joonisel 2.2 on toodud näitena enamlevinud kondensaatorite kaonurga tangensi sagedussõltuvused. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 12 JOON.2.2. Kondensaatorite valikul tuleb aga kindlasti ühe või teise kondensaatoritüübi sobivust käsutatavale sagedusele kontrollida tootevfirma kataloogi abil. 2.3 Püsikondensaatorid

Elektroonika
560 allalaadimist
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

kontakt Maksimaalvoolurelee või jõuahelasse lülitatud elektro- magneti mähis Kontaktori või elektromehaanilise relee mähis Viitega rakendumisel toimiva aegrelee mähis Viitega tagastumisel toimiva aegrelee mähis Pooljuhtdiood Sildlülituses pooljuhtalaldi Türistor Stabilitron pnp-transistor npn-transistor * - tähis ei ole standardne ning on kasutusele võetud ainult käesolevas õppevahendis tänu heale mõistetavusele. Peale graafiliste tingmärkide kantakse juhtimisskeemidele mitmesuguseid vooluliiki, juhtmestikku ja juhtimisaparaate tähistavaid täht- ja muid tähiseid. Neid kasutatakse kas iseseisvatena või kombineerituna teiste tähistega Olulisemad nendest on toodud

Elektriaparaadid
99 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk

Elektrivarustus
113 allalaadimist
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
218 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun