Kasvanduse loomise kulutustele lisaks tekib jooksvaid kulusid vaid väljapüügil, mida tehakse mõrdadega. Tiigi hektaritoodang võib olla heades tingimustes 300 kg ehk ligikaudu 10 000 kaubavähki aastas (tiigi tootva pinna kohta). Kuna loodustoidutiike ei tühjendata ja nende ruutmeetritoodang on madal, võib kogu tiigipind olla küllalt suur, isegi mitmeid hektareid. Suures tiigis, kus on ka süvikuid, on hapnikureziim tavaliselt parem kui väikeses tiigis. Poolintensiivne tiigikasvatus Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest. Tiigid on sorteerimise ja/või harvendamise hõlbustamiseks tühjendatavad. Vähke söödetakse avaveealal. Paaritumine, kudemine, marja hautamine, poegade koorutamine võidakse korraldada siseruumides, kontrollitavates tingimustes. Sisebasseinides koorunud pojad siirdatakse II astme vastsetena väljas asuvatesse poegade tiikidesse kasvama. Pojad võidakse koorutada ka otse poegade
.....................15 Eraldihautamine......................................................16 Looduslähedane hautamine........................................16 Normaalaegne hautamine..........................................16 3.1.2. Poegade tiigikasvatus.........................................................16 3.1.3. Ekstensiivne tiigikasvatus...................................................16 3.1.4. Poolintensiivne tiigikasvatus................................................16 3.1.5. Intensiivne e. tööstuslik kasvatamine......................................17 3.2. Vähikasvanduse kavandamine....................................................17 Tiikide projekteerimine.............................................17 Kasvutiigid ja nende ehitus..........................................18 Vähipoegade tiigid.......................
varasemalt polnud jõudnud. Aastal 2006 identifitseeriti ka seal esimesed vähikatkujuhud . Elupaik Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid, nagu ojad, jõed ja järved. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalaineterikastes veekogudes. Vähikasvatus Vähikasvatus on levinud eriti Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Sõltuvalt kasutatava veekogu ja asustustiheduse suurusest räägitakse ekstensiivsest, poolintensiivsest ja intensiivsest vähikasvatusest. Neist efektiivseim on poolintensiivne kasvatus. Näiteks poolintensiivse kasvatmisega on võimalik ühelt m2-lt saada 210 vähki. Kulinaaria Jõevähk (eriti tema liha) on hinnatud kulinaariatoode. Vähkide keetmine Elusad vähikehad pestakse hästi läbi, vahetades vett korduvalt. Seejärel pannakse nende elusad kehad leevasse vette kuhu on eelnevalt lisatud soola, tilli ja veidi köömneid. Vesi peab katma vähkide kehad. Vähke keedetakse umbes 1/2 tundi ehk
Intensiivset vähikasvatust takistab kannibalism, mis ei luba vähke tihedalt koos pidada ja aeglane kasv (kiire kasvu jaoks oleks vaja talvel sooja vett). Intensiivselt saab kasvatada vähi asustusmaterjali. Ekstensiivne kasvatus vähkide pidamine neile sobivas veekogus ja väljapüük kui nad on jõudnud vajaliku suuruse ja arvukuseni, on lihtne ja võib olla tulus kuid tulu ei teki kiiresti. Poolintensiivne kaubavähi kasvatus toimub selleks rajatud tiikides ja vähkide söötmise ning sorteerimise abil, kuid on samuti suhteliselt aeglase käibe ja väikese toodanguga. Kaubavähi suuruseks kasvab vähk 45 aastat. Vähikasvatuseks pole vaja keerulisi ja kalleid rajatisi. Vähitiigid võivad olla väikesed ja lihtsa konstruktsiooniga pindalaga kuni 0,2 ha, tarvitatav
annaabi.ee 
