Kesk-Tsiili lõunaosas valitseb lähistroopiline niiske kliima (sademeid 1000-3000, Andide nõlvul kuni 4500 mm/a). Siseveed: Kõik jõed saavad alguse Andidest ning kaks pikimat jõge on Loa (440km) ja Bio Bio (380km). Suurim järv on Buenos Airese järv, mille pindala on 1850km 2, millest 970km2 kuulub Tsiilile ja 880km2. Loodusvööndid: Tsiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja oksasmetsa vööndid. Peamised majandusharud: mäetööstus (maailmas esikohal salpeetri, vasemaagi ja joodi tootmise poolest, olulised on ka molübdeen, rauamaak, seleen, boor, väävel, hõbe, kuld), värviline ja must metallurgia, keemiatööstus, naftatööstus, masinaehitus, toiduainetetööstus jne. Põllumajanduses on olulisel kohal loomakasvatus (lambad, veised) ja taimekasvatus
400mm. 8.1.13 Kristyna Kokk 13 Vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on l ühikesed ja energiarikkad, Pikimad j õed on Lola (440 km) ja BioBio (380 km). T siili pikioru lõunaosas on palju järvi. 8.1.13 Kristyna Kokk 14 Loodusvööndid Tsiili paikneb k õrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolk õrbe ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa v öönd, lõunaosas segametsa ja oksasmetsa v ööndid. 8.1.13 Kristyna Kokk 15 Riigi arengutase Tsiili SKP inimese kohta on 12400$ ja RKP inimesekohta on 5020$. 1970 aastal oli T siilis 11% ja 1991 aastal 7% rahvastikust kirjaoskamatu. Autode arv 1000 inimese kohta on 100250. Tsiili kuulub arengutasemelt k õrge inimarengu tasemega maade hulka. 2001
kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot. e) loodusvööndid Tsiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja okasmetsa vööndid. 4. Iseloomusta riigi arengutaset Tsiili SKP inimese kohta on 12400 $ ja RKP inimese kohta on 5020$. 1970 aastal oli Tsiilis 11% ja 1991 aastal 7% rahvastikust kirjaoskamatu. Autode arv 1000 inimese kohta on 100- 250. 5. Millisesse riikide rühma kuulub oma arengutasemelt? Tsiili kuulub kõrge inimarengu tasemega maade hulka. 2001. aastal on Tsiili arengutasemelt maailmas 39. kohal. 6
tüüpilisi Andide imetajaid- laamat, guanakot, vikunjat ja alpakat; ka puumasid, mitut liiki kohalikke hirvi ja palju linde. Päris lõunas elab rannikul ja saartel merielevantide ja hüljeste ning isegi pingviinide kolooniaid. Ja kui neil laiuskraadidel laevaekskursioonidele minna, võib mõnel aastaajal märgata hulgaliselt delfiine ja vaalasid.. Loodusvööndid Tsiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja okasmetsa vööndid. Riigi arengutase. Tsiili SKP inimese kohta on 12400 $ ja RKP inimese kohta on 5020$. 1970 aastal oli Tsiilis 11% ja 1991 aastal 7% rahvastikust kirjaoskamatu. Autode arv 1000 inimese kohta on 100- 250.Tsiili kuulub kõrge inimarengu tasemega maade hulka. 2001. aastal on Tsiili arengutasemelt maailmas 39. kohal. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub?
annaabi.ee 
