2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. Mõõtkavas 1:500 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks 0,5 m. Kohtades, kus põhihorisontaalide lõikevahe ei võimalda mikroreljeefi täpselt edastada, võib M 1:500 plaanidel kasutada poolhorisontaale (0,25 ja 0,75 m). 17. Maapinnamudel koostatakse, et oleks lihtsam luua reljeefi kujutavaid horisontaale. 18. Äärekivide puhul mõõdistatakse tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe 20
lõikevahega kogu kaardi ulatuses. Horisontaalide lõikevahe Lõikevahe on kahe horisontaali kõrguste vahe. Horisontaalide lõikevahe puhul tuleb arvestada: Plaani või kaardi mõõtkava. Reljeefi iseloomu (tasase reljeefiga aladel on lõikevahe väiksem). Maastiku reljeefi kujutamise nõutavat täpsust ja detailsust (mida kõrgemad täpsuse nõuded, seda väiksem peab olema lõikevahe). Kui horisontaalide lõikevahe ei võimalda tõepäraselt reljeefi kujutada, kasutatakse poolhorisontaale. Poolhorisontaalide lõikevahe on ½ horisontaalide lõikevahest. Horisontaalid joonestatakse plaanile pruuni peene joonega. Poolhorisontaalid joonestatakse katkendjoonega. Eristatakse veel juhthorisontaale, mis joonestatakse jämeda pruuni joonega. Juhthorisontaaliks on nt iga viies horisontaal. Horisontaalid Horisontaalide kõrgused kirjutatakse plaanile, horisontaali kulgemise suunas, katkestades selle kohe peal horisontaali joone
merepinnast ühesugusel kõrgusel olevaid maastikupunkte. Neid jooni nimetatakse horisontaalideks, aga ka samakõrgusjoonteks. HORISONTAALIDE LIIGID Horisontaale, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele, nimetatakse põhihorisontaalideks. Need joonestatakse kaardile peente pruunide pidevjoontega. Arvestuse lihtsustamiseks tehakse iga viies joon jämedamalt. Lisavormide (tipud, lohud) kujutamiseks, mis ei väljendu täpselt põhihorisontaalidega, kasutatakse poolhorisontaale ja veerandhorisontaale. 1. Poolhorisontaalid asuvad lõikevahe poole peal ja joonestatakse pikkade kriipsjoontega. 2. Veerandhorisontaalid asuvad lõikevahe veerandis ja joonestatakse lühikese kriipsjoonega. Pool ja veerandhorisontaale nimetatakse ka täiend ja abihorisontaalideks. LEPPEMÄRGID Selleks, et eraldada reljeefi kumeraid vorme nõgusatest ja määrata kiiresti kallaku suunda, joonistatakse horisontaalidele ristsuunas nn langekriipsud, mille vaba
Neid kauguseid nimetatakse horisontaalide lõikepindadeks ehk lõikevaheks. Horisontaalide konstrueerimisel on tarvis arvestada: *Plaani või kaardi mõõtkavaga (mida suurem mk. Seda väiksem lõike vahe); *Maastiku reljeefi iseloomu (tasasel maastikul lõikepindade vahe on väiksem mk 1:5000 0,5; 1; 2,5m); *Maastiku reljeefi kujutamise täpus (kui detailselt nõutakse reljeefi kujutamist). Horisontaalide konstrueerimisel kasutatakse täishorisontaale (nt 1,00; 2,00 jne) pideva joonega, poolhorisontaale (0,5; 1,5 jne) 3mm pikkuste kriipsjoontega, vahe 1mm, või ka veerand horisontaale (0,25; 0,75 jne) 1,5mm pikkuste kriipsjoontega. Horisontaalide kõrgus kirjutatakse alati sedasi, et numbrite jalad jääksid languse suunas. Horisontaalide konstrueerimine plaanile Esmalt tuleb valida sobiv horisontaalide lõikevahe, eeldades, et reljeefi punktide plaaniline ja kõrguslik asend on määratud. Seejärel selgitatakse välja maa-ala punktide horisontaalide kõrgused. Selleks on tarvis teada
tüüpid ja peab olema näidatud nõlvade kalded. Üldistuse astme määrab kaardi eesmärk, mõõtkava ja ka reljeefi iseloom. Suure mõõtkavalistel kaartidel peab olema reljeefi kujutis kooskõlas teise objektide kujutamisega. Kaardi programmis on ettenähtud millises mõõtkavas, millise detailsusega tuleb reljeefi kujutada. Väikese mõõtkavalistel kaartidel suureneb horisontaalide lõikevahe ja reljeefi iseärasuste kujutamiseks kasutatakse poolhorisontaale. Ülevaatekaartidel on vajalik selline horisontaalide üldistamine, mis annaks üldistatud ettekujutuse reljeefi iseloomulikest vormidest, nt künklik, moreen jne. Horisontaalide vahekauguste erinevus mäe vastaskülgedel näitab oru nõlvade või veelahkmete asümmeetriat. Horisontaalide joonis peab selgelt näitama reljeefivorm, nt seljandik, sadulpind, jne. 11. Asulate üldistamine Asulate üldistamine toimub järgmisel 4 meetodil: 1) kvaliteediliste tunnuste ja hulgaliste
annaabi.ee 
