Veel piinab pidev hirm läbikukkumise ees, ta hilineb tihti võttepaigale, oksendab närvilisusest ja kannatab korduvate panikahoogude all. Fox saatis Marilyn Monroele pika kirja, kus oli tehtud ettepanek, et ta teeks kaasa filmis " Midagi tuleb anda" või hoiavad nad teda kohtuga kinni kümme aastat. Kohtuprotsess oleks aga halvanud Marilyn Monroe karjääri. 1961 andis Marilyn Monroe järele. Ja kirjutas alla filmi " Midagi tuleb anda" lepingule.Fox võttis Marilyn Monroe tagasi poolemiljonilise töötasuga. Marilyn Monroe oli ülirõõms, kui teda oli tagasi võetud. Viimane film, milles Marilyn Monroe osa võttis oli "Midagi tuleb anda", kuid film jäi poolikuks. Kuid Marilyn Monroele maksti filmi "Midagi tuleb anda" eest 100 000 dollarit. Muidu oli Marilyn Monroe nädalapalk 125 dollarit, mille ta sõlmis Foxiga augustis 1946. Marilyn Monroe mängis kolmekümnes filmis kokku ja filmide arv, kus kehastab teda keegi teine on 66 filmi. Surm
Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo. olulisemad lavastused 1926. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Hansen 1926. F. Schiller "Röövlid", lavastaja A. Lauter 1926. W
1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab 10 eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo olulisemad lavastused 1926. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Hansen 1926. F
Idagermaanlased vandaalid tungisid läbi Gallia ja Hispaania Põhja-Aafrikasse. Kuningas Geiserich rajas kunagise Kartaago aladele tugeva riigi. Hunnide hõimuliit elas Doonau tasandikel rohtlates, kus olid head karjamaad. Hunnide juhile Attilale allusid tohutud alad Volgast ja Kaukaasiast Reini, Doonau ja Taanini. Kingitusi saatsid talle mõlema Rooma riigi keisrid. 5. sajandi keskel tungis silmapaistev väejuht Attila oma poolemiljonilise väega Ida- Rooma kallale. Bütsantsi keisrid ostsid riigi rüüstamisest lunarahaga vabaks ja Attila suundus Galliasse. Legendide kohaselt jäi maa lagedaks seal, kust Attila läbi käis. Tema väe kapjadest tallatud maal ei kasvanud enam rohi. 451. a peatati hunnide edasitung Kirde-Prantsusmaal löödud lahingus Katalaunia väljadel. Rooma sõjavägi, mida juhtis viimane osav Vana-Rooma väejuht Aetius (loe aetsius), koosnes peamiselt liitlaste-germaanlaste üksustest
annaabi.ee 
