Aatomi ehitus: 2 2 · Elektronvalem: 1s 2s · Aatommass: 9,01218 · Aatomnumber: 4 · Elektronskeem: +4|2)2) · Elektronide arv: 4 · Neutronite arv: 5 · Prootonite arv: 4 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,57 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 · Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. · 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid. · Amfoteerne, s.t reageerib nii hapete kui alustega. Leelistega reageerides annab berüllaatiooni: Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g) · Ühendid on väga mürgised. · Ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva jõuga - Ühendid on reeglina kovalentsed.
siseenergia, mis on põhiliselt tekkinud radioaktiivsete elementide lagunemisel. · On olemas rohkem kui ühte tüüpi geotermaalenergiat, kuid soojuse ja elektri tootmiseks kasutatakse peamiselt ainult ühte hüdrotermilist energiat. · Euroopas kasutusel 18.sajandist. · Elektrienergiat hakati tootma 20. sajandi alguses. · 1960 hakkas USA-s tööle esimene geotermaalelektrijaam. Geotermaalenergia ressursid ·Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga U, Th ja K isotoopide lagunemine maakoores. ·Geotermaalenergiat saab kasutada aladel, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. ·Sobilikud tingimused on olemas vulkaaniliselt aktiivsetel aladel (laamade äärealadel). ·Soojuse tootmiseks kasutatakse põhiliselt madala- temperatuurilist geoteramaalenergiat (10-150°C). ·Elektri tootmiseks läheb vaja kõrgemat temperatuuri (150-379°C). Geotermaalelektrijaam Geotermaalenergia eelised ·Mõju keskkonnale on väike.
Aatommass: 9,01218 Aatomnumber: 4 Elektronide arv: 4 Neutronite arv: 5 Prootonite arv: 4 4 Berülliumi füüsikalised omadused Aatommass: 9,01218 Sulamistemperatuur: 1278 °C Keemistemperatuur: 2970 °C Tihedus: 1,848 g/cm3 Värvus: hall Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 5 Berülliumi madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse
hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18. sajandist. Piisava kuumuse korral ( ca. 150C) on võimalik toota ka elektrit. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Kõige suurem geotermiliste elektrijaamade rühm on Californias geotermilisel alal
Alternatiivsed energiallikad: · päikeseenergia · tuuleenergia · maailmamere soojuse energia · tõusu-mõõna energia · ookeanilainetusenergia · maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest saadav energia · geotermiline energia · biomassi energia Varud on ammendamatud. Taastuvad energiaallikad · Päikeseenergia: Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India · geotermiline energia Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb 1020º C/km. Vulkaanilise aktiivsusega aladel Itaalias, UusMeremaal. Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. · pinnatemperatuuri erinevused troopilises meres Pinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, kasutusel näiteks USA-s · tõusumõõna energia Akumuleeritakse energia, mis toimib tänu
, siit , seega 6. Näited protsessidest, mida kirjeldavad esimest järku dif.võr. Kui mingis protsessid vaadeldav suurus, kasvab või kahaneb kiirusega, mis on võrdne selle suurusega, siis saame võrrandi: (6.1) Vaatleme radioaktiivset lagunemist: Olgu m radioaktiivse aine mass momendil d ja radioaktiivse lagunemise koefitsient, siis saame: (6.2) Siit , seega . Kui algmomendil t0=0 oli algmass m0, siis m0=Ce0=C. (6.3) matemaatiline mudel. Radioaktiivseid aineid iseloomustatakse pooldumisajaga T, pärast mida on järel vaid pool esialgsest ainest. , siit (6.4) 7. Bernouille võrrand Def 7.1 bernouille võrrandiks nim võrrandit, mis omab kuju: (7.1) , kus , . Jagades võrrandi mõlemad pooled yk, saame: Võtame , siis , seega . Asendame (7.2), saame lineaarse võrrandi z suhtes: (8.3) . Praktiliselt lahendatakse Bernouille nii nagu lineaarne võttes . 8. Eksaktne võrrand Def 8.1 Esimest järku dif-võr (8.1) On eksaktne kui on täidetud tingimus: (8.2) Teoreem 8
annaabi.ee 
