Siitaksekasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp 16-18(jahedalembesed tüved), 21-27(soojalembesed tüved) Suhteline õhuniiskkus 60-80 Sitaake ekstensiivmeetod Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid ( hall-lepp, sanglepp) , sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta. Seejärel järgmisel suvel uputatakse palgid 1-3 päevaks jääkülma vette. Selleks et toimuks üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputada et saada teist saaki.
Sitaake kasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp. 16-18 (jahedalembelised tüved), 21-27 (soojalembelised tüved). Suhteline õhuniiskkus 60-80. Sitaake ekstensiivmeetod: Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid (hall lepp, sanglepp), sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi, kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima, et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud, siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta. Seejärel järgmisel suvel uputatakse palgid 1-3 päevaks jääkülma vette. Selleks, et toimuks üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputad, et saada teist saaki
Alus lõigatakse ülaltpoolt juurekaela kaldu maha (nt rooside pookimisel). Aluse kõrgemalt küljelt lõigatakse koor umbes 2 – 3 cm pikkuselt pikisuunas lõhki ja kooreservad eemaldatakse puiduosast. Pookoksa alumise punga kohal tehakse vastasküljele 2 … 4 cm pikkune kaldlõige. Poogend lükatakse aluse lahtiste kooreservade vahele ja seotakse kinni (vt kõrvalolev joonis). Lõikepinnad kaetakse pookevahaga. Oluline on, et pookoksa ei lükataks liialt sügavale koorehõlmade vahele, pookoksa kambiumi serv peab jääma veidi üle aluse serva. Koore alla poogitakse sageli ka vanemaid puid, kusjuures mahalõigatud tüve või oksa tüükale poogitakse mitu oksa. Allpool oleval pildil näha, kuidas umbes paari meetri kõrgusele hariliku pärna alusele on poogitud (koore alla) 2 lõhislehise pärna oksa. Nii nagu jätkamine, on ka koore alla pookimine väga laialdaselt kasutatav pookimisviis.
3. Vääristamisel peab pookealus ja poogend võimalikult tihedalt kokku puutuma poogend tuleb kinni siduda (mittesoonduva sidemega niit ei kõlba). 4. Vääristamisel peavad aluse ja poogendi kambiumid kokku puutuma, vaid siis on 47 võimalik poogendi kasvamaminek. 5. Lõikepinnad ei tohi kuivada peale pookimist seetõttu tuleb pookekoht peale sidumist katta pookevahaga (võib kasutada ka plastiliini, see pole aga nii kleepuv) 6. Pookealusena saab kasutada sama liigi seemikuid, sageli sama perekonna teisi liike, harva teisi sama sugukonna liike. Silmastamisel paigutatakse üks pung koos väikese kooretükikesega (ja veidi puitu) s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile). Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema piisavalt suureks kasvanud
tõmbega (mitte teha pinnale mitut lõiget, mitte kraapida) Vääristamisel peab pookealus ja poogend võimalikult tihedalt kokku puutuma poogend tuleb kinni siduda (mittesoonduva sidemega niit ei kõlba). Vääristamisel peavad aluse ja poogendi kambiumid kokku puutuma, vaid siis on võimalik poogendi kasvamaminek. Lõikepinnad ei tohi kuivada peale pookimist seetõttu tuleb pookekoht peale sidumist katta pookevahaga (võib kasutada ka plastiliini, see pole aga nii kleepuv) Pookealusena saab kasutada sama liigi seemikuid, sageli sama perekonna teisi liike, harva teisi sama sugukonna liike. Silmastamisel paigutatakse üks pung koos väikese kooretükikesega (ja veidi puitu) s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile). Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema piisavalt suureks kasvanud. Seetõttu on parim aeg silmastamiseks juuli lõpp
annaabi.ee 
