esineda mõlemas kõrvas. Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega (vaskulaarne oklusioon- sisekõrva verevarustuse tagab a. labyrinthi, kollateraalringe puudub), või on tekitajaks viirused- viiruslik kohleiit või labürintiit (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Sümptomaatika annavad ka perilümfi fistul, Meniere tõbi ja pontotserebellaarnurga tuumor (kuni 40% akustikusneurinoomi haigetel avaldub esimese sümptomina äkk-kuulmislangus, teha ABR uuring). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk- kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus.
4. Neuronikeha: corpus geniculatum laterale (lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas), colliculus superior 1 1.3 N. vestibulocochlearis (VIII) esiku-teonärv, somaatiline ns Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA. Mõlema elundi retseptoorsetel aladel on epiteelis ärritusi vastuvõtvad karvarakud (reageerivad endolümfi ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas:
– Erinevad põhjused: • Kaasasündinud (sündroomsed ja mittesündroomsed) • Infektsioonid: meningiit, mumps, leetrid, punetised, CMV, HIV, keskkõrvapõletik • Peatrauma, barotrauma, oimuluu murd • Ototoksilised ravimid (aminoglükosiidid, lingudiureetikumid) • Mürakahjustus • Kasvajad (pontotserebellaarnurga kasvajad nt. vestibulaarne shwannoom) • Neuroloogilised põhjused (sclerosis multiplex, neurofibromatoos II tüüp) • Meniere tõbi • Vaskulaarsed haigused (insult, äkk-kurtus) • Vanaduskuulmisnõrkus • Enneaegsus, hüperbilirubineemia • Iatrogeenne (kõrvakirurgia tüsistusena) • Segatüüpi KL
Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega (vaskulaarne oklusioon- sisekõrva verevarustuse tagab a. labyrinthi, kollateraalringe puudub), või on tekitajaks viirused- viiruslik kohleiit või labürintiit (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Sümptomaatika annavad ka perilümfi fistul, Meniere tõbi ja pontotserebellaarnurga tuumor (kuni 40% akustikusneurinoomi haigetel avaldub esimese sümptomina äkk-kuulmislangus, teha ABR uuring). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk-kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille
annaabi.ee 
