Selgita välja (vajadusel tootja kodulehe abil) komponentide parameetrid (protsessoril taktsagedus, mälul ja kõvakettal maht, video- kaardil videomälu maht). Komponendi tootjafirma saab leida FCC koodi järgi. Seadista CMOS Setupist esimeseks alglaadivaks seadmeks disketiseade (kirjelda lühidalt, kuidas seda tegid), käivita arvuti DOSi süsteemdisketilt1 ja uuri, kas DOSi käsud töötavad (näiteks käsk DIR). Kirjuta tulemused protokolli. Võimalusel paiguta protokolli mõne kom- ponendi või toimingu foto. 4.2. Arvutikomplekti koostamine hinnakirja põhjal Koosta Hinnavaatluse2 või mõne suurema arvutifirma andmete alusel ühe lauaarvuti komp- lekt. See peab sisaldama protsessorit, selle jahutit, emaplaati, operatiivmälu, kõvaketast, dis- ketiseadet, laserkettaseadet, videokaarti (kui pole juba integreeritud), võrgukaarti (kui pole juba integreeritud), korpust koos toiteplokiga (võib ka eraldi osta), klaviatuuri, hiirt ja mo- nitori
2 6.2.5 Muutuva kõrgusega elemendid Muutuva kõrgusega põikarmatuuriga elemendi arvutuslik põikjõukandevõime on määratud avaldisega: VRd = VRd,s + Vccd + Vtd , (6.20) kus Vccd kaldse survetsooniga elemendi survetsooni jõu põikjõusuunalise komponendi arvutusväärtus; Vtd kaldse tõmbetsooniga elemendi tõmbearmatuuri sisejõu põikjõusuunalise kom- ponendi arvutusväärtus. Joonis 6.12 Muutuva kõrgusega elemendi põikjõu komponendid Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 94 6.3 Ribi ja plaadi vaheline nihe Ribi ja plaadi nihketugevust võib arvutada, vaadeldes plaati betoonist survevarraste ja armatuu- rist moodustuvate tõmbevarraste süsteemina. Kandepiirseisundi määrab selline surve- või tõm-
2 graali all on juba olemas liitfunktsioon ex . Selle liitfunktsiooni sisemise funkt- siooni x2 diferentsiaal on 2xdx. Seega kirjutame integraali j¨argmiselt: 2 1 2 xex dx = ex · 2xdx. 2 N¨uu ¨d on ta viidud kujule, kus liitfuntksioon on korrutatud oma sisemise kom- ponendi diferentsiaaliga. Seega teeme muutuja vahetuse u = x2 , du = 2xdx ja saame x2 1 x2 2 xe dx = e · 2xdx = eu du = eu + C = ex + C. 2 108 Ositi integreerimine. Olgu u = u(x) ja v = v(x) kaks diferentseeruvat funkt- siooni. Paneme kirja nende korrutise diferentsiaali avaldise (vt. diferentsiaali omadus 3 §3.3):
uu 2 graali all on juba olemas liitfunktsioon ex . Selle liitfunktsiooni sisemise funkt- siooni x2 diferentsiaal on 2xdx. Seega kirjutame integraali j¨argmiselt: 2 1 2 xex dx = ex · 2xdx. 2 N¨uu ¨d on ta viidud kujule, kus liitfuntksioon on korrutatud oma sisemise kom- ponendi diferentsiaaliga. Seega teeme muutuja vahetuse u = x2 , du = 2xdx ja saame 2 1 2 1 1 u 1 2 xex dx = ex · 2xdx = eu du = e + C = ex + C. 2 2 2 2 108 Ositi integreerimine. Olgu u = u(x) ja v = v(x) kaks diferentseeruvat funkt- siooni