Omal kohal olid ka spiraalidena keerduvad lokid. 17. sajandi 60. Aastast levis fontange (pr) tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal juuksed sassi. See kaunitari ei hirmutanud, ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale see meeldis ja otsekohe asuti teda jäljendama. Soengukunstnik kui elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema armukesele Madame de Pompadourile. Parukameistrid olid hinnatud, juuksurid mitte. Tekkisid nn stiilipeod. Juuksed seoti ümber raami, mis oli täidetud vatti, riide või põhuga ja tsementeeritud vastava pastaga, soengud ujutasid laevu, linnupuure jms koos kõige elavaga. Soengud võisid kõrguda kuni 1,5 m kõrguseks. Eest kammiti soeng sildeks ja selle äärjoon oli näost pisut laiem. 1767 oli Pariisis 1200 juuksurit, natuke varem ei olnud ühtegi. Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu
Levis enamasti Prantsusmaal ning Saksamaal. (4) Rokokoo ajastul sai moe tekkimise peakeskuseks Pariis. Moesuundi hakkas dikteerima mitte kuningas ja tema õukond, vaid mõni moesolev intiimne aristokraatlik salong. Nendes salongides kogunesid oma aja kuulsused: muusikud, kunstnikud, luuletajad, kirjanikud. 2.1 Soengud Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. (5) Madame de Pompadour tõi koos oma lemmikjuuksuri Lèonard`iga moodi kõrgete juuksekuhilate hulluse. Stiilipidudel soovis iga naine olla teistest naistest kaunim ja silmapaistvam. Selle aja soengud koosnesid lilledest, lindikestest ja kivikestest. Parukaid
kirbud, sügelised. RIIETUS MEHED valged parukad habit à la française - mantel, vest, püksid põlvpüksid ja valged sukad ja kontsaga kingad suure kandilise pandlaga pitsist jabotid tricorne müts JUUKSED Meeletult kõrged ja võimsad soengud. Kaunistatud uhkelt Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu.Madame de Pompadour tõi koos oma lemmikjuuksuri Lèonard`iga moodi kõrgete juuksekuhilate hulluse. Stiilipidudel soovis iga naine olla teistest naistest kaunim ja silmapaistvam. Selle aja soengud koosnesid lilledest, lindikestest ja kivikestest
lõuaotsa habeme. Noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid ja otsaesisel sirget tukka. Kanti ka parukaid. Versaille’s töötasid usinalt parukameistrid, kes oma teoste loomiseks kasutasid loomakarvu, mererohtu, maisikiude. 8.Rokokoo Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. 9. 19. sajand Vuntsid aeti maha ning lõug paljaks, see-eest tuli moodi põskhabe. Tuleb märkida, et tol ajal suuri habemeid Euroopas üldiselt ei kantud. Ent hiljem hakkasid liberaalsed kodanlased siiski habet kandma ja sajandi teine pool kujunes täishabeme kõrgajaks. 60.-70. aastatel peeti
Salongides kantav kübar muutus aga nii pisikeseks, et seda oli lausa raske pähe panna. Louis XIV ajal töötati välja õukondlik etikett. Seltskondliku elu keskpunkti tõusis koketne naiselik naine, kes valdas vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nõuda tähelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rüht ja kohevad juuksed. Naistemoe suunajaks olid nn kuninga favoriidid. Soengukunstnik kui elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema armukesele Madame de Pompadourile. Parukameistrid olid hinnatud, juuksurid mitte. Tekkisid nn stiilipeod. Juuksed seoti ümber raami, mis oli täidetud vatti, riide või põhuga ja tsementeeritud vastava pastaga, soengud ujutasid laevu, linnupuure jms koos kõige elavaga. Soengud võisid kõrguda kuni 1,5 m kõrguseks. Eest kammiti soeng sildeks ja selle äärjoon oli näost pisut laiem. 17 1679.a ilmus Pariisis esimene moeajakiri "Mercure Galant", mis kirjeldas Versailles'
õelaid epigramme, mistõttu sattus aastaks Bastille' vanglasse. Seal kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus". 1726 saadeti ta Prantsusmaalt välja kolmeks aastaks, asus Inglismaale, kus sattus vaimustusse Shakespeare'ist kui ka Newtoni saavutustest. 1734 ilmus esimene filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad", mida peeti religiooni ja heade kommete vastaseks ning põletati. Tänu markii de Pompadourile Voltaire olukord paranes. Ta määrati õukondlikuks ajalookirjutajaks ja valiti ka Prantsuse Akadeemiasse ning Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta enda õukonda. Kuid Voltaire otsustas lahkuda ning ostis endale Sveitsi, Prantsusmaa piiri lähedale mõisa. Ta oli ka "Entsüklopeedia" aktiivne kaastööline. 1764 avaldas ta oma filosoofia kokkuvõttena "Filosoofilise sõnaraamatu". 1778 külastas ta Prantsusmaad, ta valiti Prantsuse Akadeemia direktoriks, kuid külmetus ja suri
annaabi.ee 
