kariloomadele jõu andja. Saturnus Saturnus oli vana-rooma mütoloogias peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Diana Diana oli vana-rooma mütoloogias jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ning Jupiteri ja Latona tütar. Lühidalt jumalatest: Pomona oli vana-rooma mütoloogias puuviljajumalanna. Jupiter oli vana-rooma mütoloogias peajumal. Amor oli vana-rooma mütoloogias armastusejumal. Aurora oli vana-rooma mütoloogias koidujumalanna. Bellona oli vana-rooma mütoloogias sõjajumalanna. Lisa Janus Pales Saturnus Diana
Erysicthoni kustutamatu näljatunde. Ta kulutas kogu raha söögile, kuid isu vaid kasvas. Peagi oli tema ainus vara tema tütar. Ta müüs tütre orjakaupmehele ja Metra palus Poseidonilt abi. Poseidon muutis neiu kaluriks. Orjakaupmees jäi aga pika ninaga. Metra ruttas koju ja isa mõistis, et tal on hindamatu võimalus nii raha teenida. Ikka ja jälle müüs ta Metra ära ja alati päästis Poseidon neiu. Varsti ei järkunud rahast, mis nii tuli, ning Erysicthon sõi iseennast ära. Pomona oli ainus nümf, kellele ei meeldinud mets, selle asemel armastas viljapuuaias töötamist Kosilasi juurde ei lasknud, kõigist kosilastest oli Vertumnus kõige agaram, aga edu ei olnud temalgi. Vertumnus muutis kuju, et Pomona lähedusse saada. Mõnel korral õnnestus ka ja oli selle üle väga rõõmus, et sai teda näha Vertumnus oli kurb sest neiu ei vaataks sellise poole, kellena ta esines, näiteks viljalõikaja, kohmakas karjus, viinamarjakasvataja. Tal tuli hea idee - muutis end
Kameenid (camenae) olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kui aga kreeka jumalad Rooma jõudsid, identifitseeriti kameenid ebapraktiliste muusadega, kes hoolitsesid ainult kunsti ja teaduse eest. Egeria, kuningas Numa õpetaja, olevat olnud kameen. Lucina samastati puhuti kreeka Eileithyiaga, sünnitusjumalannaga, kuid tavaliselt kasutati seda nime epiteedina nii Junole kui Dianale. Pomona ja Vertumnus alustasid numenitena, olles jõuks, mis kaitses viljapuid ja aedu. Hiljem nad aga personifitseeriti ning tekkis müüt nende armumisest teineteisesse.
sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit ja sinijuukselisi muusasi. Nii loodi numenid ehk ,,jõud", kes valvasid hälli, hoolitsesid toidu eest jne. Janus ja Vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet, laarid kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus külvamist, Ceres viljakasvu, Pomona puuvilju ning Consus ja Ops viljasaaki. Jumalate valitsejat Jupiteri austati sellepärast, et ta oma vihmaga oli põldudele ja viinamarjaistandustele kasulik. Jupiteri tegevusväli oli laiahaardelisem. Oma piksenoolega juhtis ta inimeste tegevust ning kaitses roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat. Varajasel ajajärgul olid tähtsateks jumalateks Mars ja Quirinus, keda sageli omavahel samastati. Mars oli noorte meeste ja nende
1. Erialapraktika sooritasin AS s Eerung, kus töötan tootearendusjuhina. Praktika sidusin oma igapäevase tööga, sest leian, et nii on sellest kõige rohkem reaalset kasu. . 2. Ettevõtte üldiseloomustus 2.1 Ajalugu Ettevõte on loodud 1993. aastal Algselt kuulus ettevõte puhtalt Eesti kapitalile, kuid aastal 1998 müüdi 49% ettevõttest Estinvest AB-le ja järelejäänud 51% müüdi samale ostjale 2001 aasta augustiks. Praeguse seisuga on AS Eerungi omanik Estinvest AB, mis kuulub Pomona Gruppen AB koosseisu. Omanikud määravad ettevõtte peamised majanduslikud ja strateegilised eesmärgid ning ettevõtte juhtkond viib need ellu. AS Eerung on algusest peale rõhunud toodangu väga kõrgele kvaliteedile. Seetõttu on ta ka hinnatud tootja välispartnerite silmis. Ettevõte on selle nimel teinud suuri investeeringuid tootmisseadmetesse, esimene arvutijuhtimisega puidutöötlemiskeskus osteti juba 1997 aastal. 2.2 Asukoht.
sees jumal Dis Paterit (rikkusevalitseja, allilmajumalus, Gallia jumala Sucellus). Ohverdati Teutatasele. Püha õhtul külastasid surnu hinged kohti, kus nad olid varem elanud. Seda peeti ka soodsaks tulevikuennete uurimiseks ja edasiste sammude kavandamiseks. Süüdati tulesid. Hiljem, kui roomlased olid Gallia vallutanud, hakkasid need pühad ka roomlasi mõjutama. Roomlased eelistasid sel ajal tähistada õunapuude jumalanna Pomona püha (üks Halloweeni eelkäijaid; üks Halloweeni mäng tänap suuga veeämbrist õunte püüdmine; kas rooma ajast pärit?). Pomona-päeva tähistati veel 7. sajandil ka kristlikes maades. Uut aastat tähistati pimedaja aja algusega okt-nov Samini pühaga? Samain on ka praegu ks tähtsamaid iiri pühasid. Iiri dokumentides on vihjeid, et toimetati ka selliseid riitusi, millest avalikult ei räägitud (nt viljakusjumalusele). Beltane. Teine suur püha. Peeti 1
Karistuseks pidid tütred allilmas kandma vett aukudega vaati. GLAUKOS & SKYLLA Glaukos oli kalamees, kellest sai merejumal ja kes armastas Skyllat. Glaukos tahtis Kirke käest abi, ent nõid oli ise Glaukosesse armunud. Kirke oli Skylla peale väga vihane ja muutis ta koletiseks. Sellest ajast peale saigi Skyllast kalju, mis oli kõigi meremeeste hirmuks. ERYSICHTHON E raius kõige targema tamme tüve ja sai Demeterilt karistada. E kõht ei tohtinud iial täis saada. POMONA & VERTUMUNUS Rooma jumalused. Vertumunus ilmutas end Pomonale vanaeidekesena ja suudles siis teda. NARKISSOS Enesesse armunud noort meest hüütakse vahel nartsissistiks. Selle sõna kõla meenutab nartsissi lilleliiki. Mis seos neil kahel sõnal on, sellest jutustab müüt. Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg. Nagu iga ema, tahtis Leiriope kangesti teada, kas tema lapsele on ka määratud pikk ja õnnelik elu.
annaabi.ee 
